Töö- või igapäevane koolielu on harva konfliktivaba. Kuid mitte iga konflikti ei saa panna rubriiki „Kiusamine“. Üks räägib Kiusamine alles siis, kui rünnakud on toimunud vähemalt pool aastat ja vähemalt kord nädalas. Väljajätmine, ebaõiglus, töö tulemuslikkuse vale hindamine, kõik näited Kiusamine. Sõltuvalt isikupärast püüavad ohvrid kohaneda, ennast kaitsta või lasta sellel kõigel end üle uhada. Kuid sageli tugevdab ohvri reaktsioon kiusajate tegevust.
Pahaendeline tsükkel
Sõltuvalt isikupärast püüavad ohvrid kohaneda, võidelda või lasta sellel kõigel end üle uhada. Kuid sageli tugevdab ohvri reaktsioon kiusajate tegevust. Kui see on juhtunud, algab sageli pahaendeline tsükkel: juba mõte, et nad tahavad neid hävitada, häirib paljusid inimesi täielikult. Nad ei oska kolleegi agressiivsust seletada ja hakkavad endas kahtlema.
Kuidas kiusamine käib?
- Ei räägi omavahel. Kiusamise puhul muutub suhtlus: näiteks inimesed rääkima halvasti sinust või levivad kuulujutud.
- Ründa kiusatava maine, sest kiusamine algab ebakindlusest.
- Tööülesannetega manipuleerimine. Näited: Kränkende ülesanded zuschanzen, mõttetud ülesanded või tööd, mida pole enam võimalik hallata.
Tõsised tagajärjed hingele ja kehale
Pidevad rünnakud isiksuse vastu loovad püsiva stress ohvris. Ohver tunneb end terrorist alandatud ja alavääristatud. Tema turvalisuse ja tunnustamise vajadust õõnestatakse pidevalt. Alguses närib see enesekindlust. Hiljem see mõjutab tervis.
Esialgu toob kiusamine kaasa psühhosomaatilisi kaebusi nagu kõht ja soolehaigused paljudel mõjutatud inimestel. Sellele järgnevad tavaliselt probleemid magama jäädes ja öö läbi magades. Ohvrid ärkavad öösel, hauduvad tunde ja piinlevad oma probleemide pärast tööl. Päeval on nad väsinud, loid ja keskendumisraskustega. Meeleolu muutub üha hullemaks, kiusatav tunneb end masenduses ja on meeleheitel. Seetõttu kannatavad ka paljud kannatanud depressioon.
Kus kiusamine edeneb?
- Määrdekampaania ohvriks langemise oht on kõige suurem tööalase karjääri alguses (kuni 25-aastaselt) ja lõpus (üle 55-aastaselt). Eriti ohustatud on karjääri alustajad. Uutel ja noortel töötajatel on suur kohanemissurve ning nad pole kolleegide hulgast veel pooldajaid leidnud.
- Töökohtade kärpimine, töötus, turg ja konkurents ründavad töökohta. Surve esinemiseks suureneb.
- Jäigad organisatsioonistruktuurid (hierarhia), kehvad töötingimused või vilets tööõhkkond raskendavad tööelu.
- Küünarnuki mentaliteet, karjerism, enesehinnangu puudumine, ülitundlikkus või ülereageerimine ja probleemid väljaspool tööd võivad kiusamist esile kutsuda.
Tegutse varakult
Hiljemalt siis, kui tervis esinenud häireid, peaks ohver pöörduma arsti poole, võib-olla võtma haiguslehe, et oma olukord ilma surveta läbi vaadata ja võtta sobiv meetmed. Spekter ulatub ärevusevastastest ravimitest ja ravimite ravist unehäired et käitumuslik teraapia ja sügavuspsühholoogial põhinev psühhoteraapia.
Nende ravimeetodite eesmärk on tugevdada enesehinnangut. Mõjutatud ei tohiks liiga kaua oodata ja loota, et psühholoogiline terror lakkab iseenesest. Samuti on oluline võtta ühendust inimestega, kes võiksid teid aidata, kellel võib olla olnud sarnaseid kogemusi. Sobivad on näiteks kogu Saksamaal tegutsevad eneseabi rühmad.
Kuidas saab kiusamist ära hoida?
- Ärge jätke kõrvale, vaid looge kolleegidega töös sotsiaalsed võrgustikud.
- Teravdage tundlikkust teiste suhtes ning tunnustage ja lahendage nende endi probleeme ja konflikte. Tugevdage oma “mina”.
- Tegelege probleemidega (kohe) ja ärge proovige üksi hakkama saada.
- Aidake kaasa eskaleerumisele, et te ei satuks kiusamislõksu.
