Lülisamba tüüpilised vormid
Selgrool on kaks keerdumist ühest eemale ja kaks ühe poole (kui vaataja vaatab teise taha). Küljelt vaadatuna vastab see ligikaudu 2. selgroo kujule. Vaatlejast eemale liikuvaid selgroolüli sektsioone nimetatakse lordoosiks, tema poole pööratud sektsioone kyphosis.
Lülisamba üldkuju vastab emakakaela piirkonna lordoosile (emakakaela lordoos), kyphosis rindkere piirkonnas (rindkere kyphosis) ja jälle lordoos elulülides (nimmepiirkonna lordoos). Lõpuks veel üks väike kyphosis, järgneb nn sakraalne kyphosis. Küfoos vastab nõgusale pöörlemisele, samas kui lordoosi võib kirjeldada ka kumera pöörlemisena.
Lordosis
Teiseks levinumaks väärkohtlemiseks on liigne lordoos nimmepiirkonnas. Seda tuntakse kõnekeeles ka õõnsa seljana.
Põhjustab
Sageli istuvad ja pingutatud sirge kehahoiakuga isikud (nagu näiteks tantsijate või ratturite puhul) kannatavad väljendunud lordoosi all. Peaaegu kõigil juhtudel paikneb lordoos elu lülisambas. Ka siin toimub halvenemine suhteliselt kiiresti. Reeglina ei opereerita lordoose nii sageli kui kifoose. Lordoosi sügava istme tõttu ilmnevad neuroloogilised sümptomid tavaliselt ainult erandjuhtudel.
Ravi
Suurenenud lordoosi korrigeerimiseks on palju erinevaid viise, näiteks spetsiaalne treening, rüht või seljatreening, töötades koos füsioterapeutidega või sobivus stuudiod. Põhiline õõnes seljaosani viiv probleem on enamikul juhtudel puusa paindelihaste (vt iliopsoas) ja selja sirutaja tugev pinge koos kõhu- ja tuharalihaste samaaegse nõrkusega. Enamik õõnsatest seljadest tuleneb sellest ebaproportsionaalsusest.
Selle tasakaalustamatuse tasakaalustamine on pikk protsess, mille vastu saab sageli aastaid treenitud ja “normaalsena” tunduv halb rüht. Pärast igat välist poosiparandust tekib impulss naasta vana harjunud kehahoia juurde. Eriti alguses tuleb selja asendit ikka ja jälle kontrollida, et oleks reaalne võimalus õõnes selga korrigeerida.
