Sissejuhatus
Mutt, mida meditsiinis tuntakse nevusena, on pigmenti moodustavate rakkude healoomuline paljunemine, mida nimetatakse melanotsüütideks. Maks laigud on levinud ja neid võib leida peaaegu kõigil inimestel. Enamus maks laigud omandatakse, st need arenevad alles elu jooksul.
Maks sünnist saati eksisteerivad ehk kaasasündinud laigud on haruldasemad. Kaasasündinud maksalaike võib nimetada ka sünnimärkideks. Mutid võivad aja jooksul kuju ja värvi muuta, kuid võivad ka täielikult taanduda.
Enamik maksalaike on kahjutud uued moodustised, mis ei vaja ravi. Teatud maksapunktide vormid võivad aga põhjustada pahaloomulist degeneratsiooni. See tähendab, et mõned mutid võivad areneda pahaloomuliseks vähk, nn pahaloomuline melanoom (must nahavähk).
Pahaloomulise degeneratsiooni protsessi varajases staadiumis äratundmiseks ja raviks on oluline, et dermatoloog (dermatoloog) kontrolliks regulaarselt maksakohti, näiteks kui maksa täpp sügeleb. Eelkõige tuleks regulaarselt kontrollida maksa laike, mille värvus (nt must värvimuutus) ja kuju (nt kasvav või ebaühtlaselt kasvav mutt) on muutunud. Lisaks sügelus, nutt, valutavad, kipitused, põletamine ja veritsevad mutid võivad viidata pahaloomulise kasvaja arengule melanoom. Pahaloomulise degeneratsiooni tunnustega mutid eemaldab dermatoloog varases staadiumis kirurgiliselt.
Põhjus
Maksalaigud on põhjustatud pigmenti tootvate rakkude, melanotsüütide, suurenemisest. Miks need rakud paljunevad, pole veel lõplikult selgitatud. On kahtlus, et pigmenti tootvate melanotsüütide geneetiliselt muundatud prekursorrakud migreeruvad naha sisse, paljunevad seal, seejärel akumuleeruvad pesadena ja moodustavad seeläbi maksa täpp.
Melanotsüüdid on võimelised tootma pruuni värvi, melaniini, mille tõttu mool näeb välja pruun või must. Teiselt poolt on selgelt määratletud mõjutegurid, mis võivad soodustada maksalaikude teket. Nendel mõjuteguritel on suur roll, eriti omandatud maksaplekkide korral, st need, mis tekivad elu jooksul.
Nende hulka kuuluvad UV-kiirgus (näiteks suvel päevitades), hormonaalsed muutused (näiteks puberteedieas või naha muutused ajal rasedus), perekonna ajalugu või nõrgenenud immuunsüsteemi (näiteks nakkuse korral). Eriti mõjutegur UV-kiirgus võib põhjustada ka patoloogilisi muutusi juba olemasolevates maksalaikudes. Eristatakse omandatud maksalaike ja kaasasündinud maksalaike, mis esinevad juba sündides.
Sel juhul kahtlustatakse ennekõike perekondlikku meelsust. Lisaks on olemas mitmesugused kliinilised pildid (näiteks neurofibromatoos), milles lisaks muudele sümptomitele võib melanotsüütide mutatsioon põhjustada arvukate maksalaikude ilmnemise. Juba olemasolevate maksa täppide muutustel võivad olla erinevad põhjused.
Sageli ei põhjusta maksa laigude muutusi patoloogilised protsessid. Näiteks väga kuiv nahk võib põhjustada tugevat nahasügelust, mis mõjutab ka maksalaike, nii et maksa täpp ka sügeleb. Naha sügelemine ja sügelevad maksalaigud võivad tõsiselt kriimustada ja põhjustada verejooksu ning ka maksalaik võib veritseda. Sellegipoolest võivad muutuda maksaplekid, näiteks kuju, suuruse või värvi muutus, samuti sügeluse, nutmise, valu, kipitav ja põletamineja verejooksu maksaplekkides tuleks alati tõsiselt võtta, kuna halvimal juhul võivad need viidata pahaloomulise kasvaja arengule vähk, pahaloomuline melanoom. Pahaloomuline melanoom nõuab kohest ravi.
Kõik selle sarja artiklid:
