Millised soolestiku bakterid on nakkavad?
mõned bakterid, mis looduslikult esineb soolestikus, võib teatud olukordades põhjustada haigusi. On mõned näited (Proteus, Klebsiellen, E. coli) bakterid mis võib põhjustada selliseid haigusi nagu kopsupõletik või kuseteede infektsioonid, kui need liiguvad soolestikust teistesse kehaosadesse. Eriti selle lähedus pärak ja naiste tupp viib sageli nakkusteni.
Mis on histamiini moodustavad bakterid?
Histamiin toodang on omistatud mõnele bakterid inimeses rappima. See võib olla probleem eriti järgmistel juhtudel: histamiin sallimatus või allergia. Selles kontekstis võivad sellised sümptomid nagu nahaärritus, oksendamine, teatatakse kõhulahtisusest ja astmahoogudest.
Siiski tuleb märkida, et kliiniline pilt histamiin sallimatust ei aktsepteeri kõik arstid, rääkimata neile teadaolevast. Histamiini tootvate bakterite hulgas mainitakse kõige sagedamini bakterit Morganella morganii (varem Proteus morganii). Siin soovitatakse bakteri olemasolu uurimiseks mõõta ensüümi diaminooksüdaasi (DAO) aktiivsust.
Teise võimalusena võib teha väljaheidete testi. Kuid kliiniline pilt ja diagnoos omistatakse tõenäolisemalt alternatiivmeditsiinile ja need pole piisavalt teaduslikult tõestatud. Sel põhjusel tuleks seda teemat tavapärase meditsiini raames vaadelda teatava skepsisega.
Inimese sooles on palju mikroobseid patogeene. Selle koloniseerivad nii bakterid kui ka arhailised (algbakterid) ja eukarüoodid (elusolendid, kelle rakkudel on rakutuum). Üldiselt võib eeldada, et soolestikus on umbes kümme korda rohkem mikroorganisme kui inimkehas.
Igas grammis väljaheites on baktereid rohkem kui inimesi maa peal. Mitu erinevat tüüpi neid bakterid soolestikus on veel ebaselge. Eeldatakse, et soolestikus võib leida umbes 1000 kuni 1400 erinevat bakteritüve.
Peensoole ja jämesoole otseses võrdluses on jämesoole bakteriaalne koloniseerimine palju tihedam. Soolestikus leiduvad bakterid jagunevad laias laastus kahte rühma: tervis-kahjustavad putrefaktiivsed bakterid (sünonüüm: kolibakterid) ja tervist edendavad bakterid (sünonüüm: probiootikumid), kuhu lisaks paljudele teistele bakteritüvedele kuuluvad ka tuntud lakto- ja bifidobakterid. Lisaks on juba tõestatud, et bakterite koloniseerimistihedus vastsündinute ja imikute soolestikus on suhteliselt madal.
Elu jooksul aga bakterid soolestikus kasvab pidevalt ja kasvab ulatuslikuks mikroflooraks. See mikrofloora on seotud nii otsese kaitsega patogeenide eest (nn kolonisatsiooniresistentsus) kui ka immuunsüsteemi. Eelkõige bakteriaalsed patogeenid, mis asuvad koolon ei pea tingimata olema patoloogilise iseloomuga.
Lisaks seedeprotsessi toetamisele mängivad need bakterid otsustavat rolli ka nende imendumises vitamiinid ja soolesilmuste liikuvuse stimuleerimisel (soole peristaltika stimuleerimine). Selliste tohutute koguste esinemine bakterid soolestikus on seetõttu inimorganismile isegi kasulik. Hiirtega läbi viidud eksperimentaalsed uuringud on siiski näidanud, et mõnedel bakteripatogeenidel ja erinevatel amööbidel tekivad patogeensed omadused ainult soolefloora. Lisaks võib kõrvalekalle normaalsest bakterite tasakaalustamatusest soolestikus negatiivselt mõjutada bakterite seisundit tervis. Bakterid, mida tavaliselt soolestikus ei leidu, võivad põhjustada ka tõsiseid seedetrakti haigusi, millega kaasnevad iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus.
