Mis on skisofreeniline psühhoos?
Skisofreeniline psühhoos on äge vorm skisofreenia. See on häire, mille puhul reaalsust tajutakse häirituna. Ajal psühhoos võib juhtuda, et patsient kuuleb imelikke hääli või näeb kummitusi, mida seal pole.
Sageli on tunda ka sisemist rahutust ja pinget. Sümptomid psühhoos võib olla väga varieeruv ja varieeruda inimeseti. Skisofreenilisi psühhoose on erinevaid. Tuntuim vorm on paranoiline skisofreeniline psühhoos, mille esiplaanil on paranoia ja jälgimise tunne. Ekslikult, skisofreenia on sageli seotud lõhenemisega isiksusehäire (ka dissotsiatiivne identiteedihäire), mille korral inimese erinevad isiksused saavad keha üle kontrolli alla saada.
Millised võivad olla skisofreenilise psühhoosi tunnused?
Psühhoos võib avalduda erineval viisil ja võib olla üsna mitmekesine. Siiski on mõned eristavad märgid, mis on levinud. Pettused: pettekujutelmana tajutakse reaalsust moonutatuna ja tõlgendatakse valesti.
Sellisel juhul ei saa teised inimesed isegi ratsionaalsete argumentidega tagada, et asjaomane isik oma ideedest loobuks. Psühhoosi ajal on inimestel sageli tunne, et neid järgitakse või pealt kuulatakse (tagakiusamine maania) või seostavad nad valesti isegi tühiseid üksikasju iseendaga ja omistavad neile erilist tähtsust (suhtemaania). Näiteks võib tekkida tunne, et raadio või televisiooni esineja räägib asjaomasest inimesest, isegi kui uudiseid edastatakse.
Võimalikud on aga ka kehaga seotud pettekujutlused, mille korral on häiritud enda keha tajumine. Teine tuntud pettekujutelm on megalomania, kus inimene tajub ennast “valesti mõistetud geeniusena” või “silmapaistva isiksusena”. Sellel pole aga mingit pistmist lõhenenud isiksusega, kus inimesel on erinevad lõhenenud isiksused, kes suudavad mõtlemise ja tegutsemise üle võtta.
Ego-häired: siin on mõjutatud inimestel raskusi “mina” ja keskkonna eristamisel. Neil on tunne, et teised oskavad nende mõtteid lugeda (mõtete levitamine), nende käest varastatakse mõtteid juhataja (mõtte tagasitõmbumine) või sisestatud (mõtte inspiratsioon). Samuti võib viia tunne, et teised on kontrollitud, ennast võõrandunud või muutunud keskkonnataju hallutsinatsioonid ja tajumishäired: hallutsinatsioonid võivad ilmneda kõigi viie meelelise taju korral (kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, tundmine).
Eriti häälte kuulmine või kummituste ja nägude nägemine pole haruldane nähtus. The aju ei ole võimeline sensoorseid muljeid töötlema ja tõlgendama. Eriti häälte kuulmisel on oluline kaaluda, kas hääled räägivad omavahel või mõjutatud inimesega.
Paljudel juhtudel on hääl käskiv või solvav ning võib julgustada ka enesetappu. Sel juhul on oluline otsida professionaalset abi, et vältida häälele järele andmist. On keeruline, kui hääled keelavad mõjutatud inimesel rääkida asjaolust, et hääled õhutavad teda enesetappu tegema.
formaalsed mõtlemishäired: tavaliselt on siin märgata mõtlemise aeglustumist, mõttehüppeid või mõtete rebimist. Mõjutatud isikud räägivad sageli ka tegelikust teemast (minevikust rääkimine) mööda, mõtlevad välja uusi sõnu (neologismid) või näitavad mõtlemiskogemuse puudumist, mille tulemuseks on ebaloogilised laused segaste lausekildudega.
- Pettused: pettekujutelmana tajutakse reaalsust moonutatuna ja tõlgendatakse valesti.
Isegi ratsionaalsete argumentide korral ei saa teised inimesed tagada, et asjaomane isik oma ideedest loobuks. Psühhoosi ajal on inimestel sageli tunne, et neid järgitakse või pealt kuulatakse (tagakiusamine maania) või seostavad nad valesti isegi tühiseid üksikasju iseendaga ja omistavad neile erilist tähtsust (suhtemaania). Näiteks võib tekkida tunne, et raadio või televisiooni esineja räägib asjaomasest inimesest, isegi kui uudiseid edastatakse.
Võimalikud on aga ka kehaga seotud pettekujutlused, mille korral on häiritud enda keha tajumine. Teine tuntud pettekujutelm on megalomania, kus inimene tajub ennast “valesti mõistetud geeniusena” või “silmapaistva isiksusena”. Sellel pole aga mingit pistmist lõhenenud isiksusega, kus teil on erinevad lõhenenud isiksused, kes saavad mõtlemise ja tegutsemise üle võtta .
- Mina - sekkumine: siin on mõjutatud isikutel raskusi “mina” ja keskkonna eristamisega. Neil on tunne, et teised oskavad nende mõtteid lugeda (mõtete levitamine), nende käest varastatakse mõtteid juhataja (mõtte tagasitõmbumine) või sisestatud (mõtte inspiratsioon).
Samuti võib tekkida välise kontrolli, enese võõrandumise või keskkonnataju muutumise tunne
- hallutsinatsioonid ja tajumishäired: hallutsinatsioonid võivad ilmneda kõigi viie meelelise taju korral (kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, tundmine). Eriti häälte kuulmine või kummituste ja nägude nägemine pole haruldane nähtus. The aju ei ole võimeline sensoorseid muljeid töötlema ja tõlgendama.
Eriti häälte kuulmisel on oluline kaaluda, kas hääled räägivad omavahel või mõjutatud inimesega. Paljudel juhtudel on hääl käskiv või solvav ning võib julgustada ka enesetappu. Sel juhul on oluline otsida professionaalset abi, et vältida häälele järele andmist.
On keeruline, kui hääled keelavad asjaomasel isikul rääkida sellest, et hääled julgustavad teda enesetappu tegema.
- Ametlikud mõtlemishäired: tavaliselt on siin märgata mõtlemise aeglustumist, mõttehüppeid või mõtete rebimist. Mõjutatud räägivad sageli ka tegelikust teemast (minevikust rääkides) mööda, mõtlevad välja uusi sõnu (neologismid) või näitavad mõtlemiskogemuse puudumist, mille tulemuseks on ebaloogilised laused segaste lausekildudega.
Eristatakse positiivseid sümptomeid ja negatiivseid sümptomeid, kuigi need terminid võivad kõlada väga eksitavalt. Positiivsed sümptomid on näiteks luulud või hallutsinatsioonid mis “laiendavad” mõtteprotsesse ja aistinguid tavapärasest kaugemale, st need on tõenäolisemalt täiendavad.
Negatiivsete sümptomite tagajärjel väheneb tavapärane regulaarne tegevus ja mõtteprotsessid. Selle näiteks võib olla sotsiaalne tagasitõmbumine, jõu puudumine, motivatsiooni puudumine või rõõmutunne. Kuid ka kognitiivsed probleemid, nagu keskendumine ja retententsus, võivad olla kahjustatud.
Negatiivsed sümptomid ilmnevad sageli enne haiguse tegelikuks alguseks tunnistatud ajahetke. Need toovad kaasa ka patsiendi olulise puude ja neid ei tohiks alahinnata! Psühhoosiga inimesed kannatavad igapäevaelus sageli mitmesuguste taju-, mõtlemis-, rääkimis- ja tegutsemishäirete, nn põhihäirete all.
Põhilised häired toovad kaasa näiteks probleeme keskendumisega, teiste inimestega suhtlemisel, otsuste langetamisel. Seetõttu võivad ka väga lihtsad igapäevased tegevused, näiteks isiklik hügieen, riietumine, muutuda kannatanute probleemiks. Patsientidel on keeruline integreerida olukordi ja näiteks teiste inimeste emotsioone üldisesse konteksti. See kõik viib selleni, et patsiendid kaotavad oma haiguse tõttu keskmiselt 10 IQ punkti (võrreldes normiga).
Kõik selle sarja artiklid:
