Tüheid palavik on teatud tüüpi nakatunud nakkushaigus salmonella. See esineb peamiselt Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias ning võib sümptomeid põhjustada alles kuid pärast nakatumist. Algul tüüfus palavik viib kauakestvaks kõhukinnisus ja palavik.
Hiljem on kõhu naha tüüpiline punetus, roojamise hõrenemine ja naha aeglustumine süda määr (nimetatakse ka bradükardia) sageli. Lisaks on muudatusi ka veri ja kannatanud on sageli uimased. Tüfoosne ravitakse antibiootikumid. Riskipiirkondades vaktsineerimine tüüfuse vastu palavik saab ka anda.
Tüüfuse põhjused
Kuna kõhutüüfus on nakkushaigus, peitub põhjus haiguse edasikandumises patogeeni poolt. Tüüfuse korral on see teatud tüüpi salmonella, st bakterid mis esinevad peamiselt inimestel. Haigustekitajad levivad kas otse inimeselt inimesele või kaudselt saastunud joogivee kaudu.
Otsese nakkuse korral levivad patogeenid ühe inimese kontakti kaudu teise inimese nakatunud väljaheitega. See võib juhtuda, kui inimesest saab nn püsiv väljutaja salmonella pärast seda, kui ta on juba kannatanud kõhutüüfuse käes ja salmonelloos on kahjustatud isiku soolestikus. Kui salmonella satub inimese kehasse, võib see rünnata teatud organismi struktuure immuunsüsteemi aasta peensoolde.
Nad nakatavad nn makrofaagid, mis toimivad immuunsüsteemija seega jõuate luuüdi, maks, põrn ja lümf sõlmed. Haiguse hilisemas käigus nakatuvad kõik elundid salmonelloosi leviku ja selle leviku kaudu veri. Üksikasjaliku ülevaate kõigist troopilistest haigustest leiate artikli alt: troopiliste haiguste ülevaade
Milline on kõhutüüfuse levikutee?
Tüüfus võib levida kas otseselt või kaudselt. Otsesel teel levib patogeen ühe inimese kontakti kaudu teise inimese nakatunud väljaheitega. Väljaheide võib nakatuda varem läbitud tüüfus haigus. Kaudsel teel levib patogeen saastunud toidu kaudu. Saastunud vesi, nt joogi- ja reovee lahususe puudumise tõttu, võib viia ka salmonelloosi kaudse levikuni
Kõik selle sarja artiklid:
