Näidustused
Nimmelüli (nimmelüli) magnetresonantstomograafia (MRI) teostamise vajadusel võib olla mitu põhjust. Sageli ei ole MRI uuring esimene valik, kuna see võtab palju rohkem aega kui kompuutertomograafia (CT) ning see on seotud tunduvalt suuremate energia- ja kulutustega. MRI eelised on aga parem pehmete kudede pildistamine ja laevad.
Nimmepiirkonna piirkonnas tähendab see, et MRI piltidel on selgroolülidevahelised kettad, selgroog ja veri laevad väga hästi ja üksikasjalikult, võimaldades seeläbi head diagnostikat. Lisaks on noortele patsientidele ja eriti rasedatele eelistatud MRI uuring, kuna kiiritusravi ei esine nagu röntgenikiirgus või CT. Kuna MRI uuring annab läbilõikepildid uuritud piirkonnast, suudab radioloog hinnata nimmelüli kõiki alasid ja tasemeid.
MRI on ette nähtud lülisamba nimmepiirkonna kaasasündinud väärarengute diagnoosimiseks ja õnnetusjuhtumi tõttu kahtlustatavate luude muutuste korral. See võimaldab hinnata vigastuse või väärarengute ulatust ja võimalikke mõjusid selgroog tuleb kindlaks teha. Sageli on aga MRI järelkontroll, mis järgneb Röntgen või CT. MRI on näidustatud krooniliseks seljaks valu nimmelülis.
Lülidevahelised kettad on hästi visualiseeritud ja seal on võimalik tuvastada herniated või punnis olev ketas. Erinevalt CT-st on MRI-l eelis, mida mõjutatud selgroog segmente saab sageli paremini tuvastada. MRI sobib ka selgroo piirkonna kasvajate või põletike tuvastamiseks või välistamiseks.
Siin on sageli vaja teha uuring kontrastaine abil. Nimmepiirkonna MRI-d kasutatakse ka operatsiooni edukuse hindamiseks ja selle kulgu jälgimiseks hulgiskleroos (PRL). Samuti tehakse selgroolülide murdude korral MRI, et teha kindlaks, kas luumurd on mõjutanud seljaaju või veri laevad või kas lisaks luumurd. Kõhu augustamise korral on nimmepiirkonna MRI jõudlus piiratud.
Kõik selle sarja artiklid:
