Paitus põsel või nurgal suu on piisav, et kohe käivitada beebi otsingurefleks. See on varajasi üks olulisemaid lapsepõlv refleks ja algatab vastsündinu ema rinna või pudeli otsimise piim. Laps pöörab oma pöörde juhataja puudutuse suunas ja avab selle suu imeda. Vaid mõni päev pärast sündi võib see oskuslikult töötada kuni ema rinnani (rinnakate indekseerimine). Otsingurefleks (nimetatakse ka juurdumisrefleksiks) on eriti tugev esimese 30 minuti jooksul pärast sündi. See kestab umbes kolmanda või neljanda elukuuni ja taandub siis iseenesest. Ainult mõnel imikul saab otsingurefleksi magamise ajal kauem stimuleerida. Ärkas laps leiab siis rinna või pudeli iseseisvalt koos meeleelunditega.
Mis on otsingurefleks?
Otsimisrefleks on varajasi üks olulisemaid lapsepõlv refleks ja algatab vastsündinu ema rinna või pudeli otsimise piim. Varajane lapsepõlv (ürgne) refleks on vastsündinu reaktsioonid toidu otsimise, tarbimise ja enesekaitsega seotud välistele stiimulitele. Esialgu esinevad need ilma peaaju. Ainult hilisemates etappides peaaju areng on refleksid, mida pärsivad otsmikusagarad. Ürgsete reflekside järjestikune kadumine on lapse normaalse füüsilise ja vaimse arengu eeldus. Kui refleksid püsivad tavapärasest kauem, tekivad motoorse funktsiooni ja üldiste liikumisvõimete häired. Need peaks arst aegsasti kompenseerima. Teisest küljest võib varase lapseea reflekside taasilmumine täiskasvanuna paljastada spetsiifilisi kahjustusi aju, näiteks dementsus. Imik saab stiimuleid retseptoritega nahk või mõttes tasakaal. Selle refleksid arenevad kindla ajakava järgi, mis põhineb vanusel disain ja sellest tulenevalt algab see siis, kui laps on eostatud. Varajase lapsepõlve reflekside tulekut ja minekut saab ajas suhteliselt täpselt kindlaks määrata. Lisaks otsingurefleksile hõlmavad need näiteks neelamisrefleksi, imemisrefleksi ja haaramisrefleksi. Need kõik järgivad kindlat, täpselt määratletud reaktsioonimustrit. Eriline vorm on nn Moro refleks, millega laps klammerdub hooldaja külge, et mitte maha kukkuda. See on pigem tüüpiline reaktsioon konkreetsele ohule.
Funktsioon ja ülesanne
Otsimisrefleks tuleneb beebi programmeeritavast toidutarbimisest. Instinktiivselt otsib ta kohe pärast sündi ema rinna või võrreldavat toiduallikat. Nagu teised refleksid, on ka lootele õpib otsimisrefleksi alles ema kõhus. Niipea kui ta on sündinud, arenevad igal lapsel hämmastavad võimed oma nälja rahuldamiseks. Juba varakult võib ta oma jalgu ja jalgu kasutades liikuda tolli haaval ema rinna poole, samal ajal kui ta lamab kõht. Seda nn rinnaindeksit ei saa peatada, sest see tahab ja peab oma nälga rahuldama. Lisaks eritab ema rinna sekretsiooni, kelle maitse ja lõhn tuletavad lapsele meelde lootevesi seda ümbritses rase naise üsas. Tänu imemisrefleksile laps tavaliselt joomise ajal ei lämbe. Lisaks on vastsündinu täiendavalt inspireeritud otsesest nahk kontakti kui ka visuaalset ulatust emaga. Imetamine avaldab positiivset mõju ka ema ja lapse suhetele. Nii muutuvad vastastikused suhted imiku esimestel päevadel eriti lähedaseks. Otsingurefleks on emale ka signaal, et tema laps on näljane. Ainult siis, kui ta tahab juua, ilmutab see tüüpilist reflekskäitumist. Beebi orienteerub lõhn ema rinnast algusest peale. Kui laps peaks oma pöörama juhataja põetamise ajal eemal, peab ema puudutama ainult tema põske või huule koos nippel ja võib seega otsimisrefleksi uuesti stimuleerida. Kuid imikut ei tohi ärritada kõrvalised stiimulid juhataja joomise ajal, sest sel juhul pöörab see alati pea vastavas suunas. Samuti tuleks vältida igasugust survet beebi pea tagaküljele, näiteks surudes last vastu rinda. Seejärel reageerib imik vasturõhuga ja võib jõnksutades ema rinnast ära pöörata.
Haigused ja vaevused
Kui beebi otsingurefleks on nõrk või pole seda üldse välja arenenud, saab seda aktiveerida spetsiaalsega suu massaažid. Ämmaemandad ja lastearstid annavad selleks õiged juhised. Lapse imemise ja joomise probleemid võivad olla seotud vaakumi puudumisega suu ja suu vahel nippel. Sellistel juhtudel on nippel tuleks pöidlaga toetada, et see suust välja ei libiseks. Samuti võib osutuda vajalikuks beebi kehaasendi parandamine, et ta saaks mugavamalt imeda. Mõnikord on vaja ka rinda korduvalt lapse suu vastu suruda. Kuid vastsündinu juurde peab siis ikkagi jõudma piisavalt õhku nina.
