Pöidla tõmblemine Parkinsoni tõve korral | Pöidla tõmblemine

Parkinsoni tõve korral pöidla tõmblemine

Parkinsoni tõbi on keskne haigus närvisüsteem, mida pole veel ravitud. Siiski on neurotransmitter dopamiini saab ravida ravimitega. Tavaliselt tekib see pärast 50. eluaastat.

Sümptomid dopamiini puudulikkus on liikumise aeglustumine, kõnnak ja ebakindlus seistes, lihasjäikus (jäikus) ja puhkus värisemine (värin). Värin tähendab, et mitmed lihase osad tõmblevad liikumises pideva värisemisega. See juhtub sageli käes.

Sümptomid algavad tavaliselt ühel küljel. Sümptomid määravad diagnoosi. Siiski on võimalik testida ka seda, kas L-dopa (dopamiini) parandab sümptomeid. Seejärel saab seda kasutada ka ravimina, nagu ka ained, mis toimivad sarnaselt dopamiiniga ja seeläbi vaegusele vastu.

Pöidla tõmblemine hulgiskleroosi korral

Kui tõmblemine on olnud pikka aega olemas, esineb väga sageli, muutub üha tugevamaks või on lisaks valulik, tuleks nende sümptomitega arsti juurde minna. Kuna see on üldiselt haigus närve (kui muud põhjused, nt perearsti poolt on välistatud), on vastutav spetsialist neuroloog. Arst soovib kõigepealt täpselt teada saada, millised sümptomid on, kuidas tõmblemine tunneb, kui tihti pöial tõmbleb ja kas on muid sümptomeid.

Üldine küsitlus hõlmab ka seda, kas on teada muid haigusi, kas ravimeid võetakse regulaarselt, kuidas käsi kasutatakse igapäevaelus, milline on praegune eluolukord (stress?) Ja kas käsi on ehk juba kahjustatud. A veri test võib paljastada toitainete puudujääke või muid põhihaigusi. Närvifunktsiooni testimiseks tuleb läbi viia sellised uuringud nagu ENG (elektroneurograafia), EMG (elektromüograafia) või EEG (elektroentsefalograafia) on võimalikud. Võimalik, et tehakse täiendav pildistamine CT (kompuutertomograafia) või MRT (magnetresonantstomograafia) või proovide kogumise abil mõjutatud lihasest.