Mis on palatiini mandlid?
Palataalne mandel (lad.: Tonsilla palatina) on lümfikoe akumuleerumine kapsli palataalsete võlvide vahel. Üks nendest mandlid asub mõlemal pool üleminekut suuõõne et kurgus. Nagu kõik mandlid, kuuluvad nad teisejärguliste hulka lümfisüsteemi organid ja on osa Waldeyeri neelu rõngast. As lümfisüsteemi organid nende eesmärk on kaitsta patogeene ja võidelda nende vastu.
Anatoomia
Palatiini mandel on oma struktuurilt sarnane teisega mandlid Waldeyeri neelu rõngast. See kuulub nn MALT-i (= limaskest seotud lümfikoe). Palataalse mandli lümfikoe sisaldab palju lümf folliikulid.
Need lümf folliikulid koosnevad immuunrakkude (nt B-lümfotsüüdid) suurest kogunemisest. Palatinaalne mandel jaguneb lohkudeks süvendite (nn vaheseinad) abil. Seda ümbritseb a sidekoe kapsel ja kaetud limaskest (mitmekihiline kihistamata lamerakk epiteel).
Lõhnastikus leidub arvukalt lohke (nn krüpte) limaskest. Need suurendavad palataalse mandli pindala. Krüptidesse võib koguda nn detriiti.
See koosneb toidujäänustest, surnud rakkudest ja immuunkaitse rakkudest. Kui detriit eritatakse krüptidest, võib see saada nähtavaks valkja tõusuna mandlil (nn mandlipistikud / mandlikivid). Palataalsete mandlite lähedal on väikesed süljenäärmed mis suudab mandlid läbi loputada ja seeläbi neid puhastada.
Palatiini mandlid on tavaliselt 1-2 cm suurused ja mandlikujulised. Palataalsete mandlite arteriaalse varustatuse tagavad A. palatina ascendens (A. fascialis'i haru), A. palatina descendes (A. maxillarise haru) ja A. lingualise väiksemad oksad. Venoosne veri voolab neelupõimiku (Plexus venosus pharyngeus) kaudu sisemisse kaela vein.
. lümf voolab sügavasse emakakaela lümfisõlmed (Nodi lymphatici profundi) ja lümfisõlmedesse alalõug (Nodi lymphatici submandibularis). Palataalseid mandleid närveerivad 9. kraniaalnärv (N. glossopharyngeus) ja 10. kraniaalnärv (N. vagus). Hankige teema mandlite kohta üldist teavet
