Ennustus
Sageli on haigus krooniline ja põhjuslik ravi pole võimalik. Harvadel juhtudel peatub haigus spontaanselt. Kobarpeavalu on endiselt uurimise all, sest kõiki selle arendamise ja ravivõimalustega seotud küsimusi pole selgitatud. Selles etapis klastri peavalu ravida ei saa, kuid tänapäevaste ravimitega on võimalik saavutada head profülaktikat, nii et seda esineb harva, kui üldse. Kui hoolimata ravimitest ei toimu rünnakute rahuldavat vähenemist, on võimalik pöörduda valuliku närvi blokeerimise poole, mida tuleb teha ainult väga harva.
Diagnostika
On oluline, et patsient haiguslugu (anamnees) võetakse ja valu omadused on täpselt registreeritud. Neuroloogiline uuring intervallis ei näita kõrvalekaldeid valu rünnak ülalnimetatud kaasnevaid sümptomeid võib leida: Turse ja longus silmalaud, nohu nina, silma punetus ja pisarad ning higistamine samal küljel, kus peavalu ilmub. Vajaduse korral tuleb haiguste välistamiseks alustada täiendavaid diagnostilisi meetmeid. Ruumis hõivavate protsesside otsimine juhataja saab läbi viia nt Röntgen või kompuutertomograafia juhataja.
Välistavad haigused (diferentsiaaldiagnoosid)
Sümptomaatilise peavalu põhjused hõlmavad intrakraniaalset hüpertensiooni ja ruumis hõivavaid protsesse kolju ja võib-olla tuleb see välistada järelevalve silmapõhja või pildistamisprotseduurid nagu röntgen või kompuutertomograafia (CT). Sarnane lokaliseerimine valu on leitud ka glaukoom, nii et silmaarst võib olla soovitatav. Põletik piirkonnas paranasaalsed siinused (vt paranasaal siinuspõletik) võib põhjustada valu silma-ees-une piirkonnas. Pealegi pole korduva peavalu erinevate vormide eristamine alati lihtne. Näiteks, migreen, kolmiknärvi neuralgia või hemicrania continua (hemipleegiline peavalu) võib kliiniliselt kattuda klastri peavalu.
Kui sageli esineb kobarpeavalu?
Cluster peavalu mõjutab umbes 90/100000 inimest, mehed sagedamini kui naised. Tavaliselt algavad peavaluhood umbes 30. eluaastast.
