Menetlus | Südame siirdamine

Menetlus

Patsiendid, kes on ootejärjekorras a süda siirdamine peab olema kättesaadav praktiliselt kogu aeg, kuna doonororgan on sageli kättesaadav väga äkki, näiteks õnnetusse sattunud elundidoonorite puhul. Sellistel juhtudel ei jää palju aega elundi avastamiseks ja selle retsipienti implanteerimiseks. Reeglina ei tohi selle uurimise vahel kuluda rohkem kui neli tundi - kõige rohkem kuus tundi süda doonoril ja implantatsioon saajal.

Tegelik toiming viiakse läbi a abil süda-kops masin, mis - nagu nimigi ütleb - võtab üle südame funktsioon ja kopsud lühikese aja jooksul, võimaldades seeläbi uue südame implanteerimist. Maha jääb väike osa patsiendi tegeliku südame kodadest, millega siis uus süda „ühendatakse“. Seejärel ühendatakse uus süda aordi ja kopsu tuiksoon (arteria pulmonalis).

Operatsioon kestab umbes 2 kuni 3 tundi. Pärast operatsiooni jälgitakse patsienti intensiivravi osakonnas. Veidi enne siirdamine, alustatakse immunosupressiivset ravi, tagamaks, et retsipiendi keha ei tõrjuks võõrast südant.

Alguses on see tavaliselt kolmekordne ravi tsüklosporiini, prednisolooni ja kolmanda immunosupressiivse ainega. Immunosupressiivset ravi tuleb jätkata kogu elu. Mõne päeva pärast intensiivravi osakonda võib värskelt siirdatud patsiendi tavaliselt üle viia tavalisse palatisse, kui ravikuuril pole komplikatsioone. Harvad pole juhud, kui südamesiirdamist ootavate patsientide süda on ooteperioodi üleelamiseks liiga nõrk. Nende patsientide jaoks võib kasutada südametoetussüsteeme, nn VAD-sid (vatsakese abiseadmed).

Kui kaua siirdatud süda kestab?

Kui kaua siirdatud süda kestab ja kui kaua oodatav eluiga pärast seda on siirdamine varieerub suuresti. Kolm aastat pärast a südame siirdamine umbes kolm neljast patsiendist on endiselt elus. Pärast edukat siirdamine, süda võib kesta nii kaua kui võrreldaval tervel inimesel.

Kui kaua jääb doonorsüda terveks, sõltub suuresti ka patsiendi elustiilist. Lisaks regulaarsele järelhooldusele on oluline tervislik eluviis ja piisav füüsiline koormus vastavalt enda võimele stressiga toime tulla. Lisaks peavad südamesiirdamise läbinud inimesed kogu elu jooksul järjekindlalt võtma ravimeid, mis pärsivad keha enda kaitsesüsteemi.

See neutraliseerib doonororgani hülgamise. Selle tagajärjel on siiski ka suurem nakkusoht. Seetõttu peavad patsiendid pöörama erilist tähelepanu hügieenile ja hoiduma näiteks vigastustest ning kasutama rohkem olemasolevaid vaktsineerimisi (nt iga-aastased vaktsineerimised) gripp vaktsineerimine).