Ribuloos | Riboos

Ribuloos

Ribuloos on nn derivaat riboos, ei tohiks neid kahte omavahel segamini ajada. Ribuloosil on sama molekulivalem ja seetõttu sama arv süsiniku-, vesiniku- ja hapnikuaatomit riboos, kuid neil on erinev koostis ja seetõttu annavad need kaks ainet täiesti erinevad keemilised omadused. Ribuloos on ka monosahhariid ehk lihtne suhkur.

Sellel on nn ketogrupp ja viis süsinikuaatomit, seega kuulub see nii ketooside kui ka pentooside hulka. Ribuloosi võib leida kõigist taimedest, seda toodetakse seal taimede ainevahetuse kaudu. Lisaks esineb see metaboliidi metabolismi vaheproduktina bakterid.

Taimedes mängib ribuloos suurt rolli nn Calvini tsüklis, kus glükoos moodustub süsinikdioksiidist (CO2) ATP (rakkude energiakandja) ja NADPH (rakkude ainevahetuse ensüüm) abil. Seejärel saab taim kasutada seda suhkrut energia tarnijana. Teine biokeemiline protsess, milles ribuloos osaleb, on pentoosfosfaadi tsükkel.

See on inimese keha metaboolne rada, milles riboosToodetakse -5-fosfaati ja muid (energia) metabolismiks üliolulisi aineid. Seejärel kasutatakse seda DNA ja RNA (nukleotiidide) põhiliste ehitusplokkide moodustamiseks. Rasvhapete sünteesiks on vajalik pentoosfosfaadi tsükkel ja sellest tulenev NADPH.

Seetõttu on tsükkel eriti aktiivne aastal maks rakud ja rasvarakud. Kuid pentoosfosfaadi tsükkel toimub ka mõnes munandirakus ja neerupealise koore hormoonide näärmete rakkudes (kus toimub osa steroidide sünteesist). Kui see metaboolne protsess ei tööta enam korralikult, ei ole enam võimalik toota piisavalt NADPH-d. Kui lisaks tekib oksüdatiivne stress (hapniku kahjuliku vormi kõrge kontsentratsioon), võib see defitsiit hemolüüsil (punase veri rakud).

Riboos-5-fosfaat

Riboos-5-fosfaat on süsivesik, täpsemalt lihtne suhkur (monosahhariid). Monosahhariidid koosnevad mitme (vähemalt kolme) süsinikuaatomiga ahela põhistruktuurist. Need on kõigi teiste põhiosa süsivesikuid ja võivad ühendada topeltsuhkrud (disahhariidid), mitu suhkrut (oligosahhariidid) ja mitu suhkrut (polüsahhariidid).

Riboos-5-fosfaadil on viis süsinikuaatomit ja seetõttu saab selle liigitada pentooside keemilisse rühma (kreeka pente = viis). Pentoosid on elundites ainevahetuse jaoks hädavajalikud. Näiteks on neil suur roll DNA (deoksüribonukleiinhappe) moodustumisel ja fotosünteesil. Riboos5Fosfaadil on meie kehas veel mitmeid funktsioone.

See kuulub pentoosfosfaadi rajale, mis on viis selle kasutamiseks süsivesikuid meie organismis. Näiteks aitab Ribose5Phosphate töödelda glükoosi energiaks. Seda kasutatakse ka meie RNA, koensüümide ja aminohapete ehitusplokkide sünteesis.

Üldiselt aitab Ribose5Fosfaat meie keha paljudes ehitusprotsessides ja seetõttu nimetatakse seda ka metaboliidiks. Läbi tasakaalustatud dieet inimesel on organismis tavaliselt alati piisavalt riboos-fosfaati. Dieedina siiski täiendamine spordis võib see mängida rolli jõudluse parandamisel ja energia pakkumisel.

Riboos-5-fosfaadi molekulaarne valem on C5H11O8P. Riboos-5-fosfaadil on ka nn stereoisomeer. See on molekul, millel on sama arv aatomeid ja keemilisi rühmi, kuid need erinevad ruumilise paigutuse poolest.

Täpsemalt öeldes on riboos-5-fosfaat isegi enantiomeer. See omakorda tähendab, et molekuli kaks erinevat paigutust on täpselt üksteise peegelpildid. Inimese ainevahetuse jaoks on oluline siiski ainult D-riboos-5-fosfaadi vorm.

D-täht on siin tuletatud ladinakeelsest sõnast “dextro”, mis tähendab “õige”. Stereoisomeer on tähistatud tähega “L”, see tähistab “levo”, mis on tõlgitud kui “vasak”. Keemias tuletatakse need nimed sellest, kas otsustav funktsionaalne rühm asub molekuli põhistruktuurist paremal või vasakul. Riboos-5-fosfaati võib organismis leida veri, sülg ja lähemal uurimisel mitokondrid ja rakuplasma.