Stress
A süda rünnak on sageli põhjustatud emotsionaalsest stressist või füüsilisest koormusest. Selle põhjustavad ka ülekaalukad emotsionaalsed sündmused nagu lähedase inimese äkiline surm, suurepärane šokk või suur põnevus (nt staadionil pealtvaatajana MM-i finaalvõitu jälgimas). Sellistel juhtudel on süda rünnak tekib siis, kui inimene oli pärast stressirohket perioodi just taastumas, näiteks vanematel inimestel sageli mõni nädal pärast pensionile jäämist.
Selle põhjuseks on ilmselt stress hormoonid ja muutused autonoomses närvisüsteem. Pideva pinge tõttu on veri rõhk on püsivalt tõusnud ja seega oht arterioskleroos, kõige olulisem riskitegur a süda rünnak, suureneb. Üle kolmandiku kõigist infarktidest esineb varahommikul ja lisaks viiendik kõigist südameatakkidest nädala alguses esmaspäeviti.
Selle põhjuseks on ilmselt see, et veri on hommikul viskoossem kui pärastlõunal, vererõhk on kõrgem ja pulss kiirem. Kui nüüd mõjutab tugev stress potentsiaalselt juba infarkti ohustatud inimesi, tuleb see pigem südameinfarkti kui mõne muu päevaaja juurde. Uuringus võib tõestada, et ka raevu seisundid võivad põhjustada südameinfarkti. A südameatakk saab vähendada stressi vähendamise abil, näiteks agressiooni juhtimise koolituse abil.
Noortele
Üks olulisemaid põhjuseid a südameatakk on arterite kõvenemise aste (arterioskleroos, naastud kogunevad arteritesse). Teatud aste arterioskleroos on sageli tuvastatav isegi noortel inimestel. Tahvlid piiravad veri voolu, kuna anuma läbimõõt ja elastsus hoiuste tõttu vähenevad.
Korea sõjas langenud sõdurite kohta läbi viidud uuringud on näidanud, et rasvhapete ladestumine tuiksoon seinu oli juba kolmandikul noormeestest. Kümnest kümnest olid hoiused nii väljendunud, et mitu verd laevad olid peaaegu suletud. Lisaks kuuluvad noored südameatakkide riskirühma, kui nad on suitsetajad, ülekaaluline või on ametialaselt väga stressis.
Kaasasündinud haigused, nagu lipometaboolsed häired (nt perekondlikud haigused) hüperkolesteroleemia) võib olla ka noores eas südameatakkide põhjus. Isegi ekstreemsportlastel, kes on ilmselt hästi treenitud ja vormis, võib olla nõrk süda ja seetõttu on suurem oht kannatada südameatakk. Kuid stressi tõttu tekkiv südameatakkide risk suureneb tavaliselt ainult inimestel, kellel on eelhaigused, näiteks Arterioskleroos, terved inimesed taluvad lühikese etteteatamisajaga ka tugevat emotsionaalset stressi.
Mõõdukas alkoholi tarbimine (nt klaas veini nädalas) võib vähendada südameatakkide riski. Eriti öeldakse, et punase veini mõõdukal tarbimisel on sageli veinile positiivne mõju südameataki oht. Teatud ained (antioksüdandid) punases veinis aeglustavad veres lämmastikoksiidi lagunemist, mis vähendab vere ladestumise riski laevad.
Vere lipiidide väärtusi saab positiivselt muuta ka punane vein. Alkoholi kaitsev toime südamele kehtib siiski ainult väga mõõduka tarbimise korral, sest üldiselt peetakse alkoholi tarbimist alkoholile kahjulikuks kardiovaskulaarsüsteem. Seevastu suurem alkoholitarbimine kahjustab otseselt südamelihast ja suurendab südameataki tekkimise riski.
Hinnanguliselt on kuni 60 protsenti kõigist laienenud kardiomüopaatiatest (südamelihase ebanormaalne laienemine) põhjustatud alkoholi kuritarvitamisest. Alkohol viib suurenenud vererõhk, kuna alkoholil on autonoomsele stimuleeriv toime närvisüsteem. Südamelöök kiireneb ja veri pumbatakse tugevamalt kehasse, mille tulemuseks on südamepekslemine pärast alkoholi vererõhk on püsivalt liiga kõrge, vereseinad laevad võivad kahjustuda ja rasva ladestumine, kaltsium ja sidekoe (arterioskleroos) võib tekkida.
Lisaks krooniliselt kõrge vererõhk viib südamekahjustuseni nagu südamelihase patoloogiline paksenemine, südamerütmihäired, kodade virvendus või südamepuudulikkus. Eriti kui infarkti tekkeks on juba muid riskifaktoreid (nt ülekaaluline, vähene liikumine, diabeet, kõrge vererõhk), suurendab südameataki riski alkoholi tarvitamine. Ülekaaluline on ka oluline infarkti riskitegur. Kuna alkohol sisaldab palju kaloreid, viib alkoholi tarbimine suurema kaalutõusuni ja suurendab seeläbi ka südameataki riski. Samuti tuleb märkida, et regulaarne alkoholi tarbimine kahjustab maks ja soodustab muid haigusi (nt vähk).
Kõik selle sarja artiklid:
