Tõhusa stressi stiimuli põhimõte

Sissejuhatus

Tõhusa koormuse stiimuli põhimõte on määratletud kui piisavalt kõrge treeningstiimuli vajalikkus soovitud kohanemise käivitamiseks. Treeningpraktikas jäävad treeningu eesmärgid sageli vahele, sest treenimine toimub vale intensiivsusega (valede treeningstiimulitega). Põhimõte ütleb, et loodetud kohanemise käivitamiseks peab treeningstiimul kõigepealt ületama teatud intensiivsuse künnise. Ainult piisavalt kõrge treeningstiimul tagab soovitud treeningu eesmärgi.

Tõhusa stressistimulaatori põhimõte

Tõhusa stressi stiimuli põhimõte põhineb bioloogilise kohanemise põhimõttel:

  • Koormus ->
  • Bioloogilise tasakaalu häired (homöostaasi häired) ->
  • Taastumine (regenereerimine) ->
  • Kohanemine ->
  • Suurenenud funktsionaalne seisund

Erinevad stiimulid

Praktikas jagunevad koolitusstiimulid järgmisteks:

  • Mittelävi - nõrgad stiimulid: alateadlikud stiimulid ei mõjuta bioloogilist tasakaalu ja jäävad ebaefektiivseks
  • Supra-läve - nõrgad stiimulid: Supra-läve nõrgad stiimulid säilitavad praeguse jõudlustaseme. Seega jõudlust ei parane, kuid stiimulid tagavad degradatsiooniprotsesside (kataboolsed protsessid) ärahoidmise.
  • Supra-läve - tugevad stiimulid: Supra-läve tugevad stiimulid on need stiimulid, millele treeningpraktika on suunatud. Need stiimulid käivitavad füsioloogilised ja anatoomilised muutused.
  • Ületulek - liiga tugevad stiimulid: Ületulevad tugevad stiimulid põhjustavad struktuurseid ja funktsionaalseid kahjustusi.

Läviülene stressiärritus on treeningstiimul, mis on nii suur, et keha on sunnitud kohanema.

Sõltuvalt ülitundlikkuse ulatusest on keha kohanemisreaktsioon - antud juhul lihaste kasv - suurem või väiksem. Lisaks on künnise ületav stressi stiimul ainus loomulik viis lihaste kasvama panna. Koormuse progressiivsus on lihaste kasvu otsustav eeltingimus, et saavutada pidev edukas treenimine.

Kui eeldada, et inimene täidab bicepsi lokke kogu elu jooksul 30 kg ja kokku 40 kordusega, viib see alguses lihaste kasvu. Mingil hetkel on lihase kohandamine selle raskusega siiski lõpule viidud ja inimesel on raskust väga lihtne liigutada. Nii et lihas ei pea enam kasvama, sest see saab nüüd raskusega hästi hakkama.

Võrreldes sellega kehakaalu või korduste arvu suurendava inimese lihaskasv jätkab arengut. Tema lihased ei saavuta kunagi seisundit, mis suudaks raskusega hästi toime tulla, sest kogu lihase koormus on muutunud järjest suuremaks. Ja just seetõttu on koormuse stiimuli progressiivsus ehk suurenemine lihaste ülesehitamisel nii oluline.