Toetus väga andekatele õpilastele

Kõrge andekus, Kõrge andekuse, andekuse, kõrge andekuse, erilise andekuse, geeniuse, erilise andekuse, kõrge intelligentsuse, kõrge intelligentsuse, kõrge ande, suure jõudluse, suure andekuse ja osalise jõudluse häire, kõrge ande ja Düskalkulia, Kõrge andekus ja Düsleksia. engl. : väga andekas, üliandekas, annetus, andekus.

Andekuse edendamine

Olemasolevate suurte talentide propageerimiseks on keskendumismängud eriti soovitavad. Sel eesmärgil oleme koos mängutootjaga välja töötanud mängu, mis võib andekust mänguliselt propageerida. Keskendumise ja mängude kombinatsiooni kaudu saab erinevate eesmärkideni väga hästi jõuda.

Erilist rõhku paneme selle mängu kõrgele kvaliteedile ja teostusele. Andekuse määratlemisel piirdume väga sageli ainult intelligentsuse mõõtmisega. Andekus on aga midagi enamat kui luurekatse, mis lubab intelligentsuse kindlaks määrata intelligentsuse jagatisega.

Sellegipoolest on kõrge võimekuse oluline kriteerium intelligentsuse jagatis (IQ) vähemalt 130. Kuid ei andekust ega kõrget sobivust ei tohi samastada saavutuste ega kõrge sooritusvõimega. See on tingitud asjaolust, et jõudlus põhineb erinevatel komponentidel ning seda mõjutavad paljud aspektid ja kaasnevad sümptomid.

Teisisõnu: Lapse nooruk täidab ka diagnoosi pärast: andekus pole tingimata hea ega kõrge jõudlus. Andekuse edendamine võib alata erinevatest lähtepunktidest:

  • Kui andekad lapsed oma võimeid tegelikult ei näita (ei saa),
  • Kui andekad lapsed näitavad oma võimeid ja tahavad, et neid veelgi julgustataks.

Perekond on nii isikliku arengu kui ka kõigi haridusprotsesside lähtepunkt. Seetõttu on see ka koolile oluline alus õppimine ja elukestvad haridusprotsessid.

Lapsed peavad saama tunda end perekonnas emotsionaalselt turvaliselt ja seega teada, et neid võetakse vastu, armastatakse ja võetakse tõsiselt koos kõigi oma tugevuste ja nõrkustega. Sõltumata (intellektuaalsetest) võimetest ja seega ka individuaalsetest põhitõdedest, on kooli jaoks eriti olulised põhieeldused õppimine. See hõlmab erilisel viisil:

  • Et lapsed õpiksid hakkama saama õnnestumiste ja ebaõnnestumistega.

    Selleks tuleb lapsi tavaliselt õpetada ära tundma nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste positiivseid külgi ja oskama nendest järeldusi järeldada. Seda kõike muidugi eakohasel tasemel.

  • Et lapsed õpiksid püsivust, näiteks õppimine juba varakult, et lõpetada alustatud mängud.
  • Et algset lapsemeelset uudishimu kasutab ka see, et ei õpita kokkupandavaid teadmisi, vaid treenitakse loomulikku tungi proovida ja avastada ning tuletatakse sellest omaenda enda avastatud teadmistest.
  • Et lastele antakse aega ja ruumi nende enda avastuste jaoks ning neil on seega võimalus midagi aktiivselt teha ja oma meelelisi kogemusi kasutada. Vältige stiimulite ja ennekõike vaba aja stressi üleujutamist, kiirustades ühelt vaba aja veetmise kohalt teisele. Vähem on sageli rohkem!