Hingamispuudulikkus (düspnoe): haiguslugu

Meditsiiniline ajalugu (haiguse ajalugu) on oluline osa düspnoe (õhupuudus) diagnoosimisel. Perekonna ajalugu

  • Milline on teie pereliikmete üldine tervis?
  • Kas teie perekonnas on levinud südame-veresoonkonna või hingamisteede haigusi?

Sotsiaalajalugu

  • Mis on Sinu eriala?
  • Kas olete oma erialal kokku puutunud kahjulike tööainetega?

Praegune haiguslugu/ süsteemne haiguslugu (somaatilised ja psühholoogilised kaebused).

  • Kui kaua on hingeldus olnud?
  • Kopsu düspnoe (kopsudega seotud õhupuudus) astmeline muutmine vastavalt meditsiiniuuringute nõukogu (MRC) muudetud soovitustele:
    • Hinne 0: "Mul pole kunagi hingeldust, välja arvatud tugeva pingutuse korral."
    • 1. klass: "Mul on õhupuudus, kui kõnnin kiiresti või kõnnin ülesmäge väikese kaldega"
    • 2. klass: „Kõnnin tasasel pinnasel kõndides eakaaslastest aeglasemalt või nõuan pause enda valitud kiirusel”
    • 3. klass: „100 m või mõne minuti pärast tasasel pinnasel kõndides on mul vaja õhupuudusest tingitud pausi“
    • 4. klass: "Mul on liiga vähe õhku, et kodust lahkuda või riietuda või riietuda"
  • Kas õhupuudus
    • Tuleks äkki?
    • Episoodiline (ajutine)?
    • Aeglaselt progressiivne (edasiliikuv)?
    • Kiiresti progressiivne (edasiliikuv)?
  • Mis on düspnoe?
    • Sisse hingates?
    • Välja hingata?
    • Rahus?
    • Koormuse all?
    • Köhast sõltuv?
  • Kas oli otsene päästik?
  • Kas düspnoe krambid või positsioonilised?
  • Mitu patja te magamiseks kasutate?
  • Kas saate lamada lamedalt ilma liiga vähe õhku saamata?
  • Kas õhupuudus tekkis ühest hingamisest teise? *
  • Kui raske on õhupuudus?
  • Kas teil on muid sümptomeid nagu palavik, köha, jne.? *
  • Kas teil esineb viskoosset röga? Köhimine sobib? *
  • Kas siis tekib ka pigistustunne rinnus? *
  • Millal need sümptomid tekivad? Olenevalt aastaajast? Sõltuvalt muudest teguritest?
  • Kas teil on hiljuti olnud hingamisteede infektsioon?
  • Kas teil on vasika valu?
  • Kas teil on palju stressi?

Vegetatiivne anamnees, sealhulgas toitumisanamnees.

  • Kas sa suitsetad? Kui jah, siis mitu sigaretti, sigarit või piipu päevas?
  • Kas teie naabruskonnas suitsetatakse?
  • Kas elate linnas või maal (õhusaaste mõttes)?
  • Kas te tarvitate alkoholi? Kui jah, siis millist jooki ja mitu klaasi päevas?
  • Kas te kasutate narkootikume? Kui jah, siis milliseid ravimeid ja kui sageli päevas või nädalas?
  • Kas teie söögiisu on muutunud?
  • Kas olete märganud soovimatuid kaalumuutusi?
  • Kas olete märganud muutusi seedimisel ja / või vee eritumisel?
  • Kas teil on unehäireid?

Eneseajalugu

  • Olemasolevad tingimused (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), süda haigus).
  • Operatsioonid
  • Radioteraapia
  • Allergia
  • Keskkonna ajalugu (kas puutute kokku metallisoolade, puidu- või taimetolmude või muude kemikaalidega (tööalased või isiklikud)?)

Ravimite ajalugu

  • Antineoplastilised ained (muud kasvajavastased ained [nt valk kinaasi inhibiitorid], antimetaboliidid).
  • Amiodaroon (arütmiavastane aine) → interstitsiaalne kopsupõletik (ühine mõiste mis tahes kopsupõletiku vormile (kopsupõletik), mis mõjutab pigem interstitsiumi või rakkudevahelist ruumi kui alveoole (kopsualveoole)
  • Beetablokaatorid, mitteselektiivsed (propranolool, pindolool, karvedilool).
  • Coxi inhibiitorid (nt atsetüülsalitsüülhape, indometatsiin) - tsüklooksügenaaside (COX) pärssimine suurendab arahhidoonhappe muundumist lipoksügenaasist leukotrieenideks, mis võib vallandada astmahoo
  • Monoklonaalsed antikehad - pertuzumab
  • MTOR inhibiitorid (everoliimus, temsiroliimus).
  • Nitrofurantoiin (antibiootikum).
  • Opioidid (valuvaigistid millel on analgeetiline toime nn opioidiretseptoritele; nt morfiin).
  • Röntgen kontrastaine (kohese reaktsioonina).
  • Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid (nt atsetüülsalitsüülhape, tikagreloor).

* Kui sellele küsimusele on vastatud jah, on vajalik viivitamatu arsti visiit! (Andmed garantiita)