Üldised krambid
Generaliseerunud epilepsiaid iseloomustab asjaolu, et mõlemad pooled aju on seotud lihaste toonuse ja teadvuse häiretega. Üldistamine võib olla esmane, st algusest peale või sekundaarne. Viimane tähendab, et heitmed algavad fookuses ja levivad ülejäänud sekunditesse alles sekundaarselt aju. Näited üldiste krampide kohta (epilepsia): 1.
Grand-mal krambid: tüüpiline kulg: osaline algus auraga, näiteks aistingud lõhn või déjà-vutooniline faas: alla kukkumine, lihased krambid, pulsi suurenemine ja veri rõhk, higi klooniline faas: rütmiline tõmblemine kogu keha, osaline niisutamine Suurenenud süljeeritus Suurenenud süljeeritus Keele hambumus: lühike kooma seisund, siis ärkamine või “lõplik uni”, amneesia arestimise kohta 2. Puudumine See vorm esineb 6–10 aasta vahel. Tüüpilised on teadvuse häired fikseeritud pilguga ja sellised automatismid nagu vilkumine või keel liigutused.
See võib juhtuda kuni 100 korda päevas, ilma et mõjutatud inimene mäletaks. 3. lääne sündroom Flash-Nick-Salaam krambid 3 kuni 8 kuu vanuselt tekivad lihaste tõmblused käte ja jalgade tõstmisel ja nende painutamisel juhataja ja pagasiruumi. Kui tõmblemine on intensiivistatud, käed ristuvad ees rind. 4. Lennox-Gastauti sündroom Seda sündroomi esineb 2–8-aastastel lastel ja see hõlmab piiratud või üldiseid lihastõmblusi. Lisaks esinevad sageli toonilised või toonilis-kloonilised krambid.
Fookuse krambid
1. lihtne fookus (epilepsia): teadvushäireid pole. Mootor = klooniliste või tooniliste sümptomite ilmnemine teatud kehaosas (nt käes) Tundlik = kipitus, valu teatud kehaosa sensoorne = nägemise, kuulmise, nägemisega seotud sümptomid lõhn or maitse Vegetatiivne = ebamugavustunne kõht Euroopa süda, südamepekslemine, higistamine Psühholoogiline = kõne pärssimine, hallutsinatsioonid, illusioonid, kognitiivsed häired 2. keeruline fokaalne
- Teadvuse häired
- Sageli Aura
- Automatismid
- Vegetatiivsed sümptomid
- Kõnehäired
- Sekundaarne üldistatud
- Vt üldised krambid
