Käitumuslikud põhjused
- Toitumine
- Suurt üldrasvade tarbimist seostatakse rinnanäärmete, koolon, rektaalne, eesnääreja emakavähk.
- Paljud uuringud näitavad, et inimesed, kes söövad a dieet vähese liha ja vorstiga pahaloomuliste kasvajate tekkimise tõenäosus on väiksem. Selle põhjuseks on peamiselt asjaolu, et valdavalt ovo-lakto-taimetoitlus annab rohkem mikroelemente ja bioaktiivseid aineid, millel on vähkitekitavus (vähk-inhibeeriv) toime, samuti palju kiudaineid.Punane liha, st. Sealiha, veise-, lamba-, vasika-, lamba-, hobuse-, lamba-, kitse lihaliha on maailma klassifitseeritud Tervis Organisatsioon (WHO) kui „tõenäoliselt inimesele kantserogeenne“, st kantserogeenne. Liha ja vorstitooted on klassifitseeritud nn 1. kindla rühma kantserogeenideks ja on seega (kvalitatiivselt, kuid mitte kvantitatiivselt) võrreldavad kantserogeensetega (vähkpõhjustav) toime tubakas suitsetamine. Lihatoodete hulka kuuluvad tooted, mille lihakomponent on säilinud või paranenud maitsega selliste töötlemismeetodite abil nagu soolamine, kuivatamine, suitsetaminevõi käärimine: vorstid, külm jaotustükid, singid, veiseliha, jõnks, õhku kuivatatud veiseliha, lihakonservid.
- Liha ja lihatoodete tarbimine soodustab eriti liha arengut koolon vähk (käärsoolevähki). Igapäevane 50 g töödeldud liha tarbimine (vastab kahele vorstiviilule) suurendab riski koolon vähk 18% ja 100 g punase liha päevane tarbimine 17%.
- Teised uuringud viitavad sellele raud lihaga allaneelamine võib kaasa aidata riski suurenemisele, kuna raud võib soodustada kahjulike nitrosoühendite teket organismis. Punase liha või töödeldud liha (sealiha, veise-, vasikaliha, lambaliha) keskmine on kõrgem raud kodulindude sisaldus, seega ei pruugi selle tarbimine selles uuringus mõjutada pärasoolevähi riski.
- Uuringud keemiliselt indutseeritud käärsoolekartsinoomiga (keemiliselt indutseeritud käärsoolevähki) näitas ühtlaselt, et dieet hemoglobiin (punane veri pigment) ja punane liha soodustavad sooles kahjustusi (koekahjustusi) kui kartsinoomi (kasvaja) eelkäijat. Mehhanism pole siiani teada, kuid heem raud omab katalüütilist (kiirendavat) mõju kantserogeensete (vähki soodustavate) nitrosoühendite endogeensele (endogeensele) moodustumisele ning tsütotoksiliste (rakke kahjustavate) ja genotoksiliste (geneetiliselt kahjustavate) moodustumistele aldehüüdid lipiidide peroksüdeerimise abil ( rasvhapped(vabade radikaalide tootmine).
- Teistes uuringutes kirjeldatakse loomset valku kui iseseisvat riskifaktorit käärsoolevähki. Valgurikka dieedi korral suurenenud valgud, peptiidid ja uurea käärsoole. Bakterite ainevahetuse lõppsaadusena moodustuvad ammooniumiioonid, millel on tsütotoksiline toime.
- Suitsutatud ja kuivatatud ning nitraadi- ja nitritirikkad toidud.
- Benspüreeni toodetakse röstimisel ja söegrillimisel. Seda peetakse riskifaktoriks kõht ja kõhunäärmevähk. Seda leidub kõigis grillitud, suitsutatud või põletatud toitudes. Sigaretisuits sisaldab ka benspüreeni, mis omakorda võib viima et kops vähk.
- Nitraat on potentsiaalselt toksiline ühend: nitraat redutseeritakse kehas nitritiks bakterid (sülg/kõht). Nitrit on reaktiivne oksüdeerija, mis reageerib eelistatult veri pigment hemoglobiin, muundades selle methemoglobiiniks. Lisaks moodustavad nitritid (sisalduvad ka vinnutatud vorstis ja lihatoodetes ning laagerdunud juustus) sekundaarsete amiinid (sisalduvad liha- ja vorstitoodetes, juustus ja kalas), millel on genotoksiline ja mutageenne toime. Nad soodustavad söögitoru vähi arengut, kõht, pankreas ja maks.
- Päevane nitraadisisaldus moodustab köögiviljade (salat ja salat, roheline, valge ja hiina) tarbimisest tavaliselt umbes 70% kapsas, kohlrabi, spinat, redis, redis, peet), 20% joomisest vesi (lämmastik väetis) ning 10% lihast ja lihatoodetest ning kalast.
- Vältige toitu koos:
- Akrüülamiid - aktiveeritakse metaboolselt glütsiidamiidiks, genotoksiliseks metaboliidiks; seos akrüülamiidiga kokkupuute ja östrogeeni retseptori suhtes positiivse riski vahel rinnavähk on tõestatud. Akrüülamiid tekib tärklise ülekuumenemisel, st küpsetamine, praadimine, röstimine, grillimine ja praadimine. Kui kartuleid ja teravilju sisaldavad toidud kuumutatakse temperatuuril üle 180 ° C, tekib eriti suur kogus akrüülamiidi. Näkileib, friikartulid, kartulikrõpsud, Vaid ka kohvsisaldavad suures koguses akrüülamiidi.
- Aflatoksiinid moodustuvad hallitusseente poolt ja soodustavad maks kasvajad, söögitoruvähk (söögitoru kartsinoom) ja maovähk (maovähk). Aflatoksiine leidub kõigis hallitanud toitudes, nt hallitanud teraviljades, leibja puuviljad. Mais See mõjutab eriti USA või troopiliste riikide tootmist. Aflatoksiinisisaldus on sageli eriti kõrge maapähklites, aga ka sarapuupähklid ja Brasiilia pähklid samuti pistaatsiapähklid ja mandlid. Samuti on aflatoksiinidega korduvalt saastunud kuivatatud puuviljad, eriti viigimarjad ja arvukad vürtsid nagu tšilli, paprika, kelluke pipar, muskaatpähkel, ingver or kurkuma.
- Veiseliha või piimatoodete tarbimine / veise liha ja piimatooted Milk Tegurid).
- Puu - ja köögivilja tarbimise ja kops, rind, suuõõne, jämesool, eesnääre, emakakaela ja põis vähkkasvajad.
- Toidukiudude vähene tarbimine: Dieetkiud kaitsevad käärsoole ja pärasoolevähk.
- Suur soola tarbimine
- Stimulantide tarbimine
- Alkohol (naised rohkem kui 10 g päevas; mehed rohkem kui 20 g päevas) - soodustab kops, rind, suuõõne, söögitoru, mao ja kõhunäärmevähk (sel juhul liigne tarbimine), samuti masti ja käärsoole vähk.
- Tubakas (suitsetamine sh passiivne suitsetamine) - suurendab a kopsuvähk; tubaka kasutamine (välja arvatud passiivne suitsetamine) - suurendab kopsu, suuõõne, neelu, kõri, söögitoru, magu, kõhunääre, neer ja põievähk (aromaatse tõttu amiinid tubakasuitsus) ning käärsoole ja pärasoolevähk.
- läbimälumine tubakas (nt Pakistan ja Afganistan “Naswar”) - suuõõne kartsinoomi risk 20 korda.
- Kehaline aktiivsus
- Madal füüsiline aktiivsus
- Pikaajaline istumine - neil, kes veedavad suurema osa ajast istudes, on 50% suurem risk vähki surra.
- Psühho-sotsiaalne olukord
- Ülekaaluline (KMI ≥ 25; ülekaalulisus) - suurenenud kehakaal ja energiatarbimine on riskitegurid rindade, käärsoole, eesnääre, endomeetriumi, emakakaela, neerja kilpnäärmevähk.
- Androidi keharasvade jaotumine, see tähendab kõhu / siseelundite, tüve, keha keskrasv (õunatüüp) - kõrge vööümbermõõt või talje ja puusa suhe (THQ; talje ja puusa suhe (WHR)) - kasvaja- soodustavad toimed hõlmavad leptiini ja insuliini. Vööümbermõõdu mõõtmisel vastavalt Rahvusvahelise Diabeedi Föderatsiooni (IDF, 2005) suunistele kehtivad järgmised standardväärtused:
- Mehed <94 cm
- Naised alla 80 cm
Saksa keel Rasvumine Selts avaldas 2006. aastal mõnevõrra mõõdukamad näitajad vööümbermõõdu kohta: meestel <102 cm ja naistel <88 cm.
