2. kriteeriumidega seotud kehtivus (kriteeriumi kehtivus) | Kehtivus

2. kriteeriumidega seotud kehtivus (kriteeriumi kehtivus)

Kriteerium kehtivus määratleb testi tulemuse ja kriteeriumi, mille jaoks test määrati, vahelise statistilise kokkuleppe astme. (Näide: 30-meetrine sprint on korrelatsioonis kaugushüppe sooritusega.) Arvutatud korrelatsioon = kriteerium kehtivus (kehtivuskoefitsient) Kriteeriumi kehtivust peetakse eriti oluliseks aastal jõudlusdiagnostika.

Kriteerium kehtivus jaguneb kriteeriumi kehtivuse määramiseks: korrelatsiooniga r = 1 saab tulemuslikkust hinnata veata. välise kriteeriumi kehtivus: katse tulemuslikkus on korrelatsioonis välise kriteeriumiga. (nt 6-hüpe on korrelatsioonis kaugushüppega) sisemise kriteeriumi kehtivus: katse tulemuslikkus on korrelatsioonis teiste sama kehtivusvahemiku mõõdetud väärtustega.

(nt CounterMovement-Jump mõõdetakse hüppevöö testiga)

  • Vastavuse kehtivus - testi ja kriteeriumi väärtused kogutakse üheaegselt. Vastavuse kehtivus peaks olema suurem kui 0.
  • Ennustamise kehtivus - esimene test, seejärel kriteeriumiväärtuste kogumine
  • Proovi katseväärtuste (X) määramine
  • Kriteeriumiväärtuste (Y) kogumine samale proovile
  • Korrelatsiooni arvutamine (X, Y) = rxy

3. konstruktide kehtivus

Definitsioon: konstruktsiooni kehtivus on see, mil määral mõõtmisprotseduur fikseerib teoreetilise konstruktsiooni, mida see on mõeldud mõõtma. Enamikul juhtudel määratakse konstruktide kehtivus kinnitustegurite analüüsi abil. Konstruktide kehtivus on oluline teoreetilise selguse saamiseks selle kohta, mida test peaks mõõtma. Konstrukt = teoreetiline / ideaalne struktuur (nt vastupidavus, tugevus, kiirus, intelligentsus jne.) Konstruktid võib jagada järgmiselt: Lisaks on konstruktsiooni kehtivus jagatud järgmiselt: Konstruktide valideerimine toimub kolmes etapis:

  • Homogeensed konstruktsioonid: oskused, mis on omavahel tihedalt seotud (nt põrge - maksimaalne jõud)
  • Heterogeensed konstruktsioonid: oskused, mis pole omavahel tihedalt seotud (nt tugevus - sobivus)
  • Konvergentne kehtivus (järjepidevus teiste sarnaseid tegureid mõõtvate testidega)
  • Diskriminantide kehtivus (milliste muude konstruktide muutujatega ei tohiks test korrelatsioonis olla)
  • Testitavate hüpoteeside tuletamine
  • Hüpoteeside kontrollimine
  • Järelduste tegemine