Emakakaelavähi sümptomid ja tunnused Emakakaelavähk

Emakakaelavähi sümptomid ja nähud

Esialgu tuleb kaebusi ette harva. Mõnikord võivad magusalt lõhnavad eritised ja määrimine (eriti pärast seksuaalset kontakti) olla esimesed märgid Emakakaelavähi. Arenenud staadiumis levib kasvaja edasi seina emakakaela samuti tuppe, vaagna seina, rektumJa sidekoe hoidmisaparaadid emakas vaagnas (nn parameetrid).

Metastaasid kasvaja võib esialgu levida lümfisüsteemja hiljem ka sisse kasvades veri laevad aasta maks, aju, kopsud ja luud (nn hematogeenne metastaas, st metastaas vereringe kaudu), mille tagajärjeks on raske valu. Alates 20. eluaastast on soovitatav iga-aastane ennetav tervisekontroll, kuna nakkus on vähkpõhjustav viirus võib tekkida väga varakult. Vähieelsete etappide tuvastamine on võimalik määrdumistestide abil. Nii saadud rakud värvitakse visualiseerimiseks. Hindamine viiakse läbi klassides PAP (Papanicolaou) vahemikus I kuni V, vastavalt normaalsele leiule kuni raku muutumiseni tõestab kasvaja kiireloomuline kahtlus koeproovi võtmisega kohese selgitamise vajadusega.

Klassifikatsioon Papanicolaou järgi

• PAP I - normaalne rakupilt. Tulemused on normaalsed, kõrvalekaldeid pole, kontroll ühe aasta pärast osana vähk sõeluuring.
• Tulemused on normaalsed, kõrvalekaldeid ei esine, kontroll ühe aasta pärast varase osana vähk avastamise uuring.
• PAP II - põletikulised ja metaplastilised muutused Rakkude muutused on kahtlustamatud, enamasti põhjustatud sellest bakterid või muu mikroobe, vajadusel 3 kuu pärast läbivaatus ja põletiku võimalik ravi.
• Lahtrimuutused pole kahtlased, enamasti on need põhjustatud bakterid või muu mikroobe, vajadusel 3 kuu pärast läbivaatus ja põletiku võimalik ravi.
• PAP III - rasked põletikulised või degeneratiivsed muutused, hinnangu muutuste pahaloomulisuse kohta ei ole kindlalt võimalikLeiud on ebaselged; vajadusel antibiootikum või hormonaalne ravi; lühiajaline kontroll pärast u. 2 nädalat; kui Pap III püsib, on oluline histoloogiline täpsustus (histoloogia)
• Tulemused on ebaselged; vajadusel antibiootikum või hormonaalne ravi; lühiajaline kontroll pärast u. 2 nädalat; kui Pap III püsib, siis histoloogiline täpsustus (histoloogia) on oluline.
• PAP III D - rakkudel on raku muutused veidi kuni mõõdukalt ebatüüpilised.

  Tulemused on ebaselged; enamasti on see muutus seotud tavalise HPV-nakkusega. Kontroll 3 kuu möödudes on piisav, histoloogiline selgitamine on vajalik ainult korduva esinemise korral.

• Tulemused on ebaselged; enamasti on see muutus seotud tavalise HPV-nakkusega. Kontroll 3 kuu möödudes on piisav, histoloogiline selgitamine on vajalik ainult korduva esinemise korral.
• PAP IV a - raske raku düsplaasia või kartsinoom in situ (vähieelne staadium) Peenkude (histoloogiline) selgitamine curettage (kraapides) ja colonoscopy/ hüsteroskoopia.
• Peenkoe (histoloogiline) selgitamine curettage (kraapides) ja colonoscopy/ hüsteroskoopia.
• PAP IV b - raske raku düsplaasia või in-kartsinoom (vähi varajane staadium), ei saa välistada pahaloomulise vähi rakke. Nõuab peenest koest (histoloogilist) selgitamist konisatsiooni teel (vt allpool) biopsia (koeproovi saamine), ravi sõltuvalt patsiendi leidudest ja pereplaneerimisest
• Nõuab peenekoe (histoloogilist) selgitamist konisatsiooni (vt allpool) või biopsia (koeproovi saamine), teraapiaga, sõltuvalt leidudest ja patsiendi pereplaneerimisest.
• PAP V - arvatavasti pahaloomulise vähi (pahaloomuline kasvaja) rakud, kasvaja on selgelt pahaloomuline Nõuda peenekoe (histoloogiline) selgitamist konisatsiooni teel (vt allpool) või biopsia (koeproovi saamine).

  Teraapia: emakas (hüsterektoomia).

• Nõuab histoloogilist selgitamist konisatsiooni teel (vt allpool) või biopsia (koeproovi saamine). Teraapia: emakas (hüsterektoomia).
• Tulemused on normaalsed, kõrvalekaldeid ei esine, kontroll ühe aasta pärast vähi varajase avastamise uuringu osana.
• Lahtrimuutused pole kahtlased, enamasti on need põhjustatud bakterid või muu mikroobe, vajadusel 3 kuu pärast läbivaatus ja põletiku võimalik ravi.
• Tulemused on ebaselged; vajadusel antibiootikum või hormonaalne ravi; lühiajaline kontroll pärast u. 2 nädalat; kui Pap III püsib, siis histoloogiline täpsustus (histoloogia) on oluline.
• Tulemused on ebaselged; enamasti on see muutus seotud tavalise HPV-nakkusega.

  Kontroll 3 kuu möödudes on piisav, histoloogiline selgitamine on vajalik ainult korduva esinemise korral.

• Peenkoe (histoloogiline) selgitamine curettage (kraapides) ja colonoscopy/ hüsteroskoopia.
• Nõuab peenekoe (histoloogilist) selgitamist konisatsiooni (vt allpool) või biopsia (koeproovi saamine), teraapiaga, sõltuvalt leidudest ja patsiendi pereplaneerimisest.
• Nõuab histoloogilist selgitamist konisatsiooni (vt allpool) või biopsia abil (koeproovi saamine). Teraapia: emaka eemaldamine (hüsterektoomia).

Ajal günekoloogiline läbivaatus, emakakaela on kättesaadav kolposkoopia abil (sõna otseses mõttes: “tupe peegeldus” kreeka keelest kolpo = tupp, skopie = piilumine). See diagnostiline meetod, mis on ette nähtud varajase avastamiseks Emakakaelavähi, tutvustas 1920. aastatel Hans Hinselmann.

. emakakaela vaadatakse spetsiaalse mikroskoobi (kolposkoobiga) optimaalse valgustuse korral kuue kuni kahekümnekordse suurendusega. Äädikhappeproovi saab kasutada vähieelsete kahjustuste (nn prekanceroosid) ja suurenenud vähiriskiga seotud limaskesta muutuste (nt emaka transformatsioon) visualiseerimiseks. limaskest korduva põletiku tagajärjel tupe limaskestale, mida nimetatakse metaplaasiaks; teatud määral on see limaskesta muundumine siiski ka normaalne ja seda saab pärast puberteeti tuvastada kõigil naistel). Kuna siiski normaalne limaskest värvitakse ka äädikhappe prooviga, ainult tervete rakkude tumepruunist mustani värvimisega, mis toimub nn Schilleri raames. jood proov on kasulik tervete haigestunud kudede eristamisel.

Selle tuvastamise aluseks on normaalsetes rakkudes sisalduva glükogeeni keemiline reaktsioon (hiiglaslik molekul, mis koosneb mitmest tuhandest suhkrukomponendist ladustamisel) koos jood moodustamaks pruuni reaktsioonisaaduse. Patoloogiliselt muudetud limaskest (nn metaplastiline limaskest või vähieelsed põletikest põhjustatud kahjustused) seevastu sisaldab vähe glükogeeni ja seetõttu plekib see vaid vähesel määral või üldse mitte. Kolposkoop ise ei ole tuppe sisestatud, vaid on paigutatud selle ette.

Tupeseinte lahtiharutamiseks kasutab günekoloog spekulatsiooni (lad.: Peegel; loomulikuks sisestamiseks) kehaõõnsused, see on torukujuline, lehtri- või spaatlikujuline). Spetsiaalsete väikeste tangide abil on võimalik eemaldada väikesed koetükid ja uurida neid mikroskoobi all.

Lisaks pelgale vaatlusele võimaldab kolposkoop dokumenteerimise eesmärgil teha ka fotosid ja videosalvestisi. Kolposkoopia eesmärk on raskusastme klassifitseerimine, kui tuvastatakse patoloogiline muutus. Siin on otsustavaks teguriks värv, pind seisundja kahtlase koeosa värvitavus läbi jood.

Limaskesta pindmine valge värvimine (tuntud kui leukoplaakia) võib olla kahjutu või viidata vähieelsele staadiumile. Punased laigud või harjad (“mosaiik”) vastavad laevad pinnale jõudmist ja on alati pahaloomuliste muutuste suhtes kahtlased. Siiani pole vähi sõeluuringute positiivset mõju tõestatud. Kolposkoopia tundub meile siiski väga mõistlik ettevaatusabinõu. Kolposkoopia ei kuulu GKV (seadusega ette nähtud) teenuste hulka tervis kindlustus).