Epilepsia
Pool kõigist patsientidest glioblastoom tekivad haiguse käigus ka epilepsiahoogud. Need krambid võivad mõnikord olla isegi esimene diagnoosini viiva kasvaja märk. Kui kasvaja eemaldatakse seejärel kirurgiliselt, väheneb krampide oht esialgu oluliselt. Põhimõtteliselt on aga patsiendid, kellel on a aju kasvajal on oluliselt suurenenud risk epilepsia, nii et pärast esimest krampi tuleks kindlasti alustada uimastipõhist krampide profülaktikat, et vähendada edasiste krampide tekkimise ohtu.
Kas glioblastoom on päritav?
Õnneks saab enamasti sellele küsimusele vastata selge ei-vastusega. Isegi kui sugulasel, nt vanemal, on olnud a glioblastoom, selle tekkimise oht aju kasvaja ei ole suurem kui üldpopulatsioonis. Glioblastoom on sporaadiliselt esinev kasvaja, st kasvaja toimub juhuslikult ja pole tõendeid pärilikkuse kohta.
Neid on siiski harva geneetilised haigused mis on tavaliselt seotud pahaloomuliste kasvajate, näiteks Li-Fraumeni sündroomi või Turcoti sündroomi, suurenenud riskiga. Mõjutatud perekondades võivad glioblastoomid esineda ka sagedamini.
