Globus pallidus, mida nimetatakse ka pallidumiks, asub risti keskosas aju, kus see vastutab inimkeha kõigi liikumisprotsesside aktiveerimise eest. Sellest funktsioonist määratakse see funktsioonile basaalganglionid (basaaltuumad), mis kuuluvad peaaju ja asuvad ajukoore all.
Mis on globus pallidus?
Arenguliselt on pallidum üks osa dientsefaloonist. Selle saksakeelne nimi ladina keelest tõlgituna on “kahvatu maakera”. See nimi viitab globuse palliduse mikroskoopiliselt peaaegu värvitule välimusele, mis koosneb paljudest suurtest ja silmatorkavalt pigmendivaestest neuronitest. See on ümbritsetud aju putamen, nn kestakeha, ja eraldatud sellest valge aine lamelliga. Valge aine koosneb omavahel ühendatud närvikiududest, mis juhivad infovooge läbi erinevate aju piirkondades. See lamina on lamina medullaris lateralis (externa). Lisaks eraldab lamina medullaris medialis (interna) pallidumi külg- või välimiseks osaks (globus pallidus lateralis) ja mediaalseks või sisemiseks osaks (globus pallidus medialis). Need kaks kahvatu maakera piirkonda täidavad kumbki erinevaid ülesandeid. Neid võib kirjeldada kui liikumise edendamist (pars externa) ja liikumise pärssimist (pars interna). Siin on aga vastavalt pallidumi funktsioonile ülekaalus liikumist soodustav osa, mis lõpuks tõlgendatakse konkreetseks füüsiliseks tegevuseks. Seega toimib globus pallidus nii striatumi (vöötkeha) kui ka seosena nägemiskühm (diencephalon), millest pärinevad liikumisimpulsid. Koos putameni ja pallidumiga on kaudaalne tuum (caudatus) üks basaalganglionid. Need põhjustavad inimeste kogu mootorsüsteemi reguleerimist. Pallidum asub kõige sügavamal sissepoole kogu merepiirkonna piirkonnas basaalganglionid. Selle külge on plaadilaadselt kinnitatud putamen, mille kaudistik võtab omakorda vastu nagu saba. Siit ka sabatuuma nimetus sabatuum. Basaalsete ganglionide üksikud tuumad on piiratud nii kiudkehadega kui ka vastupidi dientsephalonile. Neid kiulisi masse nimetatakse meditsiiniliselt ka sisekapsliks (capsula interna). See kapsel ulatub ka sabataadi ja putameni vahele väga kitsaste triipude kujul, mistõttu on striatum hüüdnimega vöötkeha.
Anatoomia ja struktuur
Globus pallidus saab liikumist pärssivad impulsid striatumist ja liikumist soodustavad impulsid nägemiskühm. Tugevamad liikumist soodustavad käsud pärinevad omakorda nägemiskühm. See seletab valdavalt aktiivset toimet organismi liikumissüsteemile. Samal ajal toimivad basaaltuumad tervikuna filtrisüsteemina, mis võimaldab igal hetkel soovitud ja võimalikke liikumisi, hoides ära soovimatud või lihtsalt mitte võimalikud liikumised. Trahv tasakaal liikumise pärssimise ja stimuleerimise vahel on globus pallidus eripära. Need kaks omadust toovad koos esile ülimalt keerulise tagasiside protsessi, mis toimub inimese motoorsete tegevuste osana mitu tuhat korda minutis.
Funktsioon ja ülesanded
See tagasiside on oma olemuselt positiivne ja seda nimetatakse närvisilmuseks. Selleks, et see ei põhjustaks mootorisüsteemi liigset ergastamist, on vaja liikumist pidurdavate impulsside kujul pidevaid "amortisaatoreid". Selle amortisatsiooni tagab välimine pallidaalne jäseme koos niinimetatud tuuma subthalamicusega (Luyse keha). See diensephaloni tuum saadab ergutussignaale sisemise palliumi liikme poole, kus need muundatakse inhibeerivateks sünapside. See negatiivne tagasiside silmus aeglustab kogu motoorsüsteemi aktiivsust ja põhjustab selle kontrolli alt väljumist. Kui selline „tagasiside katastroof” peaks juhtuma, näiteks tuuma subthalamicuse hävitamise kaudu, peaksid mõjutatud isikud kogema jäsemete kontrollimatuid, ebatüüpilisi ja krampidele sarnaseid liigutusi. Neid mõjusid nimetatakse “ballismideks”, mis tulenevad kreeka sõnast “ballein” (viskama). Need võivad ilmneda selles, et inimene liigub järsku avalikult ebakorrapäraselt, nagu üritaks ta valju jalgpalli lüüa või käsipalli visata. Sel viisil mõjutatud inimesel on silmapiirist väljas teised ohud teistele inimestele ja ta ei saa neid liigutusi vähimalgi määral ise ära hoida.
Haigused
Basaalsed ganglionid, mille tugipunkt on pallidum, ei kontrolli mitte ainult kogu nn vabatahtlikku motoorset süsteemi, vaid on seotud kõigi väliselt märgatavate inimtegevuste täieliku süsteemiga. Seega on neil oluline tegevusvaldkondade jaoks nagu tõukejõud, algatusvõime, planeerimine, osalemine, spontaansus ja tahtejõud. Kui basaaltuumade sisesed keerulised teed on häiritud, võib tulemuseks olla mõjutatud närvirakkude enneaegne degeneratsioon (vananemine). Need protsessid võivad viimanäiteks Parkinsoni tõve sümptomid. Muude selles osas võimalike neuroloogiliste häirete hulka kuuluvad multisüsteemne atroofia (MSA), mitmed düstoonia sündroomid, Huntingtoni tõbi, ADHDja Tourette'i sündroom. Täpsemalt aastal Parkinsoni tõbi, need degeneratsioonid põhjustavad liikumiskaotust (hüpokineesia), kehahoiaku ebastabiilsust, lihastoonuse muutusi, lõhnja värisemine (värin). Eelnev basaalganglionide kahjustus võib sellised sümptomid vallandada juba varakult lapsepõlv arenguetapp, näiteks pärast ajukahjustust selle tagajärjel hapnik puudus. Ladestumine vask basaaltuumades võivad põhjustada Wilsoni tõbi, häire, mis põhjustab keerulisi motoorseid ja ka vaimseid defekte. Korduvaid sunnitoiminguid saab seletada ka puudustega globus pallidus piirkonnas. Nii iseloomustab nn tic-häireid asjaolu, et basaalganglionide vigase ümberlülitumise tõttu tekib ikka ja jälle ebaregulaarne liikumiste järjestus, mis saab haige inimese igapäevases käitumises kindlalt kinnitatud ja ei saa hiljem enam enam vältida.
