Iirise diagnoos - kas see tõesti töötab?

Definitsioon - mis on iirise diagnoos?

Iiris diagnoos, mida nimetatakse ka iridoloogiaks või iirise diagnostikaks, on alternatiivmeditsiini protseduur. See põhineb eeldusel, et mitmesugused muutused kehas ja haigused peegelduvad iiris, st iiris, silmas. Nii saab iirise struktuuri täpse analüüsi põhjal teha järeldusi erinevate füüsiliste nõrkuste ja haiguste kohta. Kuid kuna seda protseduuri pole veel empiiriliselt, st teaduslikult tõestatud, tuleks seda vaadata kriitiliselt ja ettevaatusega. Iirise kiiresti toimuvate muutuste korral on soovitatav pöörduda silmaarst.

Milliste haiguste korral saab iirise diagnoosi kasutada?

Iirise diagnoosi saab põhimõtteliselt kasutada peaaegu kõigi haiguste korral. Iirise diagnoosimisel on iiris jagatud erinevateks osadeks, mis tähistab keha erinevate organite esindatust. Eeldatakse, et kõik kehaorganid on iirisega ühendatud kiudude kaudu, mis läbivad selgroog.

Seal, kui vastav organ on haige, võivad need põhjustada värvimuutust või laigude vms kogunemist. Näiteks iirise osa, mis on suunatud nina, st vasakpoolse ja parema silma parem osa tähistab kilpnääre. Kui kilpnääre nüüd haigestub, võib selles piirkonnas näha näiteks suurenenud musti laike.

Põhimõtteliselt on vikerkesta diagnoosimisel esinevate haiguste kolm peamist fookust. Nende hulka kuuluvad kliinilised pildid, mis põhinevad lümfisüsteemi muutustel ja lihaskonna haigustel. Teine fookus on nn hematogeensetel haigustel, st haigusvormidel, mis mõjutavad veri ja ringlus. Kolmas fookus on segu kahest esimesest fookusest koos maks ja kõht haigused on kõige silmatorkavamad.

Kuidas vikerkesta diagnoos töötab?

Irisidiagnoosimine hõlmab uuritava isiku iirise uurimist ja üksikasjalikku analüüsi, kasutades selleks erinevaid instrumente. Tavaliselt kasutab eksamineerija nn pilulampi. See on mikroskoobi tüüp, mis on spetsiaalselt loodud silmade sektsioonide vaatamiseks ja tagab analüüsi jaoks hea suurenduse.

Vajaduse korral võib teha ka fotosid, et väljatrükkidel uuritavate isikutega üksikasjalikumaid järeldusi arutada. Iirise diagnoosimisel jaguneb iiris erinevateks osadeks. Ühelt poolt on see jagatud ümmargusteks sektsioonideks, st erinevateks lõikudeks, mis ümbritsevad õpilane keskel.

Teisalt on iiris jagatud ka erinevateks segmentideks, st nagu kook erinevateks koogitükkideks. Uurimisel pööratakse tähelepanu värvimuutustele, pigmentidele ning iirise struktuuride tiheduse ja heleduse erinevustele. Lisaks lisatakse analüüsi uuritava isiku silmavärv. See võimaldab kõiki iirise piirkonna muutuste korral arvesse võtta kõiki tegureid ja teha järeldusi keha või elundi võimalike aluseks olevate muutuste või haiguste kohta.