Sünonüümid
iiris, “silmavärv
Määratlus
Iiris on diafragma silma optilise aparatuuri. Selle keskel on ava, mis tähistab õpilane. Iiris koosneb mitmest kihist.
Silma värvi määrab vikerkesta sisse viidud pigmendi (värvaine) kogus. Variatsiooni muutmisega õpilane, valguse esinemine võrkkestal on reguleeritud. See saavutatakse närve ja mitu lihast.
Klassifikatsioon
- Pigmentleht
- Irisstroma
- Tsiliaarne keha
Anatoomia
Iiris koosneb kahest lehest Irisstroma ja pigmendilehest. Iirise strooma sisaldab sidekoe ja asub ees. Samuti on rakke (melanotsüüte) ja veri laevad.
Selle taga on pigmendileht, mis omakorda koosneb kahest osast. Tagaküljel on värvipigmendi rakukiht epiteel. See tagab iirise läbipaistmatuse.
See osa vastutab iirise avafunktsiooni eest. Ümber õpilane, pigment epiteel on nähtav pupillide äärealadena. Kui pigment puudub, tundub iiris punakas (nt albinismi), mis on võrkkesta peegeldus, mis näib punakas.
Pigmentlehe värv vastutab silma värvi eest. Eesmised rakukihid koos nende pikendustega moodustavad lihase (Musculus dilatator pupillae), mis vastutab pupilli suuruse laienemise eest. Lisaks on veel üks lihas (Musculus sphincter pupillae), mis vastutab õpilase kitsenemise eest.
Iirise juur asub väljastpoolt ja sulandub tsiliaarkehasse. See struktuur koosneb kahest osast. Tagumine osa (pars plana) sulandub koroid.
Esiosa (pars plicata) sisaldab tsiliaarlihast. See lihas vastutab läätse kõveruse ja seeläbi murdumisvõime, st terava nägemise eest lähedalt ja kaugelt. Lääts riputatakse tsiliaarsest kehast kiudude (zonula kiud) abil.
Tsiliaarsel kehal on ka pikendused, mille rakud (epiteelirakud) toodavad vedelikku, nn vesihuumorit. Iiris eraldab eesmise silma kaheks kambriks, st silma eesmiseks ja tagumiseks kambriks. Mõlemad kambrid on ühendatud iirise, pupilli, keskel oleva aukuga.
