Juurdepääs sadamale

Määratlus

Pordisüsteem või pord on naha alla paigaldatud kateetrisüsteem. See toimib püsiva juurdepääsuna laevad or kehaõõnsused, nii et perifeerne juurdepääs (käeulatuses vein) ei pea pidevalt paigutama. Sadamasüsteem torgatakse naha kaudu väljastpoolt. Sadam pannakse tavaliselt a tsentraalne veenikateeter, st süda, et teha infusioone või muud sarnast hõlpsamalt manustada ja tagada ohutu juurdepääs. Eriti saab sel viisil paremini manustada aineid, mis pikemas perspektiivis kahjustaksid väikesi veene.

Näidustused

Allpool on ülevaatena esitatud kõige tavalisemad näidustused. Sadamasüsteemi kohta on palju erinevaid märke. Sadamasüsteemi kõige tavalisem kasutamine on tõenäoliselt kasvajahaigused, kuid näidustuseks on ka muud haigused, mis nõuavad sagedast juurdepääsu veenidele või arteritele.

Sadamasüsteemi näited hõlmavad seega järgmist keemiaravi mida tuleb manustada tsentraalsete infusioonide, pikaajalise parenteraalse (mitte seedetrakti kaudu toimuva) toitumise ja veri või verekomponendid. Lisaks on teatud ravimeid, mida võib manustada ainult tsentraalselt, st süda. Lisaks raskekujuliste patsientide puhul vein relvatingimuste jms korral võib ohutu juurdepääsu tagamiseks kaaluda sadamat.

Patsientidele, kes on altid tüsistustele, kui juurdepääs on väljaspool keha, võib anda ka sadama. Näideteks võiks olla veri trombid (tromboosid) ja juurdepääsu nakatumine, näiteks nõrgenenud patsientidel immuunsüsteemi. On ka inimesi, kellele pääseb ligi käsivarre kaudu veinnäiteks pole anatoomiliste struktuuride tõttu võimalik.

  • Keemiaravi kasvajahaiguste korral
  • Spetsiaalne ravimi manustamine
  • Parenteraalne toitumine
  • Vere või verekomponentide manustamine
  • Rasked veenitingimused

Pordi seadistamine

Pärast patsiendi üksikasjalikku selgitust asetatakse port väikesesse kirurgilisse protseduuri. Kehasse sisestatakse ainult pordikateeter, st ühendatud kambriga toru. Operatsiooni saab teha kohaliku või üldanesteesia ja see võtab tavaliselt 30 kuni 40 minutit.

Esiteks desinfitseeritakse rinnaümbruse nahapiirkond. Seejärel tehakse sisselõige ühe kaelarihm ühe suure veeni kujutisega, näiteks subklavia või kägiveen. Seejärel sisestatakse kateeter sellesse anumasse ja viiakse edasi kateetrisse süda pildi juhtimise all.

Seejärel moodustatakse teise sisselõike abil porikambri jaoks tasku rasvkude naha. Selleks sobivad erinevad lokaliseerimised. Kõige sagedamini implanteeritakse kamber allpool kaelarihm, kuid aeg-ajalt allpool esiosa rind või käsivarre.

Pärast korduvat niisutamist ja asukoha kontrollimist sisselõiked õmmeldakse ja ühendatakse. Nüüd saab sadamat ravimite paigaldamiseks väljastpoolt torgata sadamanõelaga. Põhimõtteliselt saab pordi asetada kõikidesse suurematesse keskmistesse veenidesse.

Kõige sagedamini kasutatakse peaaju veeni, mis on suurem nahaveen õlavarre. Siit sisestatakse kateeter ja sisestatakse sadama kamber, mis hiljem torgatakse, naha alla rind lihas ja esimene või teine ​​ribi. Teised veenid, mida saab kasutada juurdepääsuna, on suur emakakaela veen (sisemine kaelaveen) või subklaviaalne veen (subklaviaalne veen).

Sadamakamber asetatakse kõigi kolme juurdepääsu jaoks samasse kohta. See tähendab, et punktsioon sait on alati 1. või 2. ribil. Muud juurdepääsud on maksa tuiksoon, kõhukelme või epiduraalruum ( meninges). Kuid neid kasutatakse eriprobleemide jaoks ja mitte klassikalist porti.