Kokkuvõte | Falloti tetraloogia

kokkuvõte

Fallot ́sche tetraloogia on kaasasündinud süda defekt. Olemasolevad tingimused süda põhjustada tsüanoos, st hapniku alakoormus veri ja elundid. Lapsed paistavad silma sinaka värvunud naha tõttu.

Tunnuste hulgas on: haigus võib sõltuvalt omadustest avalduda erineva raskusastmega. Reeglina süda defekt parandatakse kirurgiliselt esimese eluaasta jooksul. Diagnoos põhineb peamiselt pildistamisvõtetel nagu ultraheli. EKG võib viidata ka lihase suurenenud lihasele parem vatsake.

  • Südame vaheseina defekt
  • Stenoos kopsuarteri sulgemine
  • Ülim aordi
  • Parema vatsakese seina paksenemine

Falloti tetraloogia põhjused

Falloti tetraloogia on kaasasündinud südamerike. Fallot ́scheni tetraloogia arengus on embrüonaalsel arengul suur roll. Siin embrüo on varustatud kõigi eluks oluliste elundisüsteemidega Falloti tetraloogia ei ole veel lõplikult selgitatud. Eeldatakse siiski geneetilist suundumust, kuna mõnel mõjutatud lapsel on kromosoomianomaalia, näiteks lastel Downi sündroom.

Sümptomid

Haigestunud imikutel on sinakas nahavärv (juhtiv sümptom !!!), mis on põhjustatud madala hapnikusisaldusega nahal veri. Ulatus nn tsüanoossõltub aga kopsuarterite ahenemise raskusest (kopsu stenoos).

Näiteks alaealise kitsenemise korral ei pruugi seda olla võimalik kindlaks teha Falloti tetraloogia naha värvimuutuse põhjal. Kuid need patsiendid on silmatorkavad oma tugeva südamemürina tõttu. Kui kopsu tuiksoon on täielikult blokeeritud, toimub eluohtlik hapniku alatarnimine kogu väikesele organismile 2. kuni 4. elupäeval.

Sõltuvalt hapnikupuuduse raskusastmest tekivad nn kellaklaasist naelad ja trummeldatud sõrmed. Kellaklaasist küüned on ülespoole kaardus küüned, mis on nime saanud oma kuju tõttu, mis meenutab kellaklaasi. Trummelklapis sõrmedes on sõrmede otsalangangid paksenenud ja tunduvad üles tõstetud.

Füüsiline areng võib olla üsna normaalne, sest seni, kuni laps kasvab ema kõhus, on tema kopsuvereringe võtab ema üle. Laps saab hapnikuga rikastatud veri emalt, kuna see ei saa hingata. Reeglina kogevad peaaegu pooltel lastel neid sümptomeid esimese 14 elupäevaga. Enamiku jaoks ilmnevad sümptomid alles esimese kolme elukuu jooksul. Varajasteks sümptomiteks on joomise nõrkus, õhupuudus ja suurenev hapnikuvaegus (tsüanoos).