Kui kaua võrkkesta uuring võtab? | Võrkkesta eksam

Kui kaua võrkkesta uuring võtab?

Enne võrkkesta uuringut silmatilgad kasutatakse sageli laiendamiseks õpilane. Selle eesmärk on tagada võrkkesta parem uurimine. Nende jõustumiseks kulub umbes 15–30 minutit.

Võrkkesta enda uurimine võtab vaid paar minutit. Sõltuvalt kasutatud meetodist võib eksam ajaliselt veidi erineda. Kuna silmatilgad töötavad sageli kauem, siis ei tohiks pärast autoga sõita, kuna laialt tilkunud silm pimestatakse kiiremini, kuna õpilane ei saa kitsendada.

Kas uuringut saab teha ilma õpilase laienemiseta?

Võrkkesta uurimine ilma õpilane laienev silmatilgad pole tavaliselt kasulik, sest silmaarst saab näha ainult silma tagaosa hästi laiade õpilastega. Kuid patsientidel, kellel on glaukoom, silmi ei tohi tilgutada pupilli laiendavate silmatilkadega, kuna on glaukoomi oht.

Võrkkesta struktuur ja funktsioon

Silmamuna koosneb mitmest struktuurist. Sein sisaldab kõiki “nahka”, mis ümbritsevad silma sisekülge. Klaaskeha, iiris ja nii edasi

kuuluvad interjööri. Silm koosneb konjunktiiv, sarvkest, sklera, lääts ja iiris. Võrkkest koos koroid ja klaaskeha, kuuluvad silma tagumisse segmenti.

See asub otse koroid ja on seetõttu kõigi kihtide sisimised. Võrkkest on nagu silmanärv, edasijõudnud osa aju. See koosneb erinevatest närvirakkudest.

Need on jagatud mitmeks kihiks ja sisaldavad umbes 130 miljonit sensoorset rakku. Sensorrakke on kahte tüüpi: vardad vastutavad mustvalge nägemise eest ja koonused vastutavad värvinägemise eest. Nendel sensoorsetel rakkudel on teatud jaotus: koonused paiknevad peamiselt võrkkestas keskselt, samal ajal kui vardad on perifeersemad.

Kõige rohkem koonuseid asub nn Fova centralis (keskne depressioon), mis asub keskselt võrkkesta keskosas. Vardade ja koonuste püütud signaalid edastatakse mitme närviraku kaudu silmanärv ja sealt edasi aju. Punktis, kus on, ei ole sensoorseid ega närvirakke silmanärv väljub võrkkestast ja silmast.

See loob pimealaga visuaalses valdkonnas. Võrkkesta vaatamisel (meetodi kohta vt allpool) näete iseloomulikke jooni ja struktuure: keskel on fovea centralis ja väljapoole väljapääs nägemisnärvi. Õpilasel on perifeerne sein ja normaalne keskosa depressioon.

Siit ka laevad siseneda silma (võrkkesta ja koroid) laevad koroidist on nähtavad ka seetõttu, et nad virvendavad läbi võrkkesta. Märgatavad on kadunud laevad fovea centralis. Vardad vastutavad mustvalge nägemise eest ja koonused värvinägemise eest.

Nendel sensoorsetel rakkudel on teatav jaotus: koonused asuvad peamiselt võrkkestas keskselt, samal ajal kui vardad on perifeersemad. Kõige rohkem koonuseid asub nn Fova centralis (keskne depressioon), mis asub keskselt võrkkesta keskosas. Vardade ja koonuste püütud signaalid edastatakse mitme närviraku kaudu nägemisnärvi ja sealt edasi aju.

Selles kohas ei ole sensoorseid ega närvirakke nägemisnärvi väljub võrkkestast ja silmast. See loob pimealaga visuaalses valdkonnas. Võrkkesta vaatamisel (meetodi kohta vt allpool) näete iseloomulikke jooni ja struktuure: Keskel on fovea centralis ja edasi väljapoole nägemisnärvi väljapääs.

Õpilasel on perifeerne sein ja normaalne keskdepressioon. Siit sisenevad anumad ka silma (võrkkesta ja koroid). Koroidi anumad on nähtavad ka seetõttu, et need virvendavad läbi võrkkesta. Märgatavad on fovea centralis puuduvad anumad.

• Vardad ja
• Koonus.
• Nägemisnärv (nervus opticus)
• Sarvkesta
• KLAAS
• Eesmine silmakamber
• Siliaarne lihas
• Klaasist korpus
• Võrkkesta (võrkkesta)