Kuidas saab spordiga stressi vähendada?
Spordi efektiivsus stressi vähendamisel ja selle vastu pikas perspektiivis vastupidavamaks muutumisel on teaduslikult tõestatud. Selle mõju põhjuseks on peamiselt endorfiine, mis soodustavad stressi lagunemist hormoonidja muutunud energia tasakaal. Lisaks spordi positiivsed mõjud, näiteks selle mõju spordile kardiovaskulaarsüsteem, neutraliseerivad kroonilise stressi sümptomeid.
Milline spordiala sobib kõige paremini, on inimeseti erinev. Peamine on olla füüsiliselt aktiivne ja olla spordist häiritud, et ei peaks kogu aeg stressirohke töö peale mõtlema. Enamik inimesi on leidnud sörkimine stressi leevendamiseks ja värske õhu saamiseks. Kuid muud spordialad nagu jalgpall, jooga või Tai Chi võib samuti aidata vähendada stressi.
Millised toidud aitavad mul stressi vähendada?
Tõenäoliselt pole kunagi võimalik enne eksamit stressi täielikult vältida, kuid selle miinimumini viimiseks on mitmeid meetodeid. Esiteks on muidugi eksamiks hea ettevalmistus, mis tähendab, et peaksite alustama õppimine võimalikult vara, et te ei peaks kogu materjali paari päeva jooksul õppima. Lisaks aitab see alati vahetada teavet teiste inimestega õpitud materjali kohta ja esitada üksteisele küsimusi, sest näete, kui palju olete juba õppinud.
Veelgi enam, see aitab lõpetada hulluks minek vahetult enne eksamit ja läbida kõik mälukaardid uuesti, kuid võtta mõni minut hingamiseks ja proovida mõelda millelegi muule. See kehtib ka olukordade kohta eksami ajal, kui olete ummikus ja stressis. Lühikese pausi tegemine, silmade sulgemine ja kolm sügavat sissehingamist võivad sellistes olukordades olla suurepärased.
Kuidas saate vähendada laste stressi?
Uus uuring on näidanud, et umbes iga viies laps kannatab liigse stressi all. Enamasti aga ei märka seda vanemad üldse, sest neil endil on igapäevases elus piisavalt stressi ja nad ei taju laste koormusi. Nii et esimene oluline samm laste stressi vähendamisel on arusaam, et laps kannatab liiga palju stressi, sest lapsed ei teata sellest alati ise.
Lisaks tuleks kõigepealt vaadata lapse igapäevaelu. Seetõttu on oluline, et lastel oleks nädalas piisavalt aega, et nad saaksid end ise korraldada ja neil oleks vaba aega sõpradega kohtumiseks. Lisaks on paljudel lastel vanemate poolt esinemise suhtes väga suur surve, mis avaldab lapsele täiendavat survet.
Laste keskkooli astumisel on tavaliselt täiendav sotsiaalne stressitegur. Näiteks võib koolikaaslaste hirm või kiusamine põhjustada lastele palju stressi, millest vanemad peaksid nendega rääkima. Laste jaoks on oluline ka see, et igapäevaelus on perekonnas teatud rituaalid, mis annavad lapsele orientatsiooni. Nende hulka kuulub igapäevane ühine õhtusöök, uinumisel ettelugemine või muud tegevused, mida laps saab teha koos vanematega.
