Läbilaskvus on anorgaaniliste või orgaaniliste tahkete ainete läbilaskvus nn permeaadile. See permeaat võib vastata gaasidele, vedelikele või muule molekulid ja on kehas oluline näiteks rakumembraanide ja veri laevad. Psühholoogias on seevastu läbitavus vastuvõtlikkus alateadlikele impulssidele.
Mis on läbilaskvus?
Bioloogilised membraanid läbivad erinevaid aineid, näiteks erinevaid gaase või vedelikke. See läbilaskvus vastab membraani läbilaskvusele. Bioloogilised membraanid läbivad erinevaid aineid, näiteks erinevaid gaase või vedelikke. See läbilaskvus vastab membraani läbilaskvusele. Kuid läbilaskvus ei puuduta ainult rakumembraane, vaid võib viidata ka teistele orgaanilistele ja anorgaanilistele ainetele. Seoses veri laevad Näiteks võib organismi läbilaskvus vastata veresoone läbilaskvusele tahkete verekomponentide jaoks, näiteks immuunrakkude või hüübimisfaktorite läbilaskvus. Seoses kapillaaridega nimetatakse seda ka kapillaar läbilaskvus. Spetsiaalne läbilaskvuse vorm on ka poolläbilaskvus või valikuline läbilaskvus. Poolläbilaskev aine läbib ainult teatud aineid molekulid. Teiste jaoks pole aga läbilaskvust. Poolläbilaskvus põhineb sageli suurusel põhineval valikul molekulid. Näiteks membraanide puhul satuvad raku sisemusse sageli ainult teatud osakeste suurusega molekulid. Psühholoogia seevastu määratleb läbitavust kui vastuvõtlikkust alateadlikele impulssidele. Sotsiaalpsühholoogias võib see termin viidata inimeste liikumise lihtsusele klasside ja kihtide vahel.
Funktsioon ja ülesanne
Orgaanilised ja anorgaanilised ained on kas mitteläbilaskvad, st läbitungimatud või teatud läbilaskvusega. See läbilaskvus põhineb liikumapanevatel jõududel nagu kontsentratsioon ja rõhugradiendid ning võimaldab ainet läbistada muudest ainetest nagu gaasid või vedelikud. Rakumembraanide jaoks on läbilaskvus mass üleandmine. Läbivat ainet nimetatakse ka permeaadiks. Väliste mõjude tõttu liigub permeaat madalamate kontsentratsioonide, st madalama osalise rõhu suunas. See läbitungimisprotsess koosneb erinevatest alamsammudest. Esiteks toimub tahke aine piiril nn sorptsioon. Seega imendub tahke pind nii lahuse aure, gaase või kemikaale kui ka suspendeeritud aineid. Seejärel difundeerib permeaat tahke aine kaudu. Selle difusiooni ajal tungib permeaat tahke materjali pooridesse või molekulaarsetesse vahedesse. Seejärel toimub desorptsioon, mille käigus niinimetatud adsorbaat jätab tahke aine gaasilisel kujul teisele poole. Kui kõne all olev tahke aine on membraan, võib selle liides olla ka poolläbilaskev või osaliselt läbilaskev. Näiteks poolläbilaskvad membraanid võimaldavad lahustitel läbida, kuid mitte nendes lahustunud aineid. See tähendab, et ainult teatud molekulid molaarne mass saab läbi. See poolläbilaskvus on kõigi rakkude osmoosi alus, st molekulaarsete osakeste voolamisel läbi a rakumembraan. Seoses laevad, termin "läbilaskvus" võib viidata veri tahketele ainetele. Vaskulaarne läbilaskvus mängib rolli peamiselt vere kapillaarides ja veenulites ning sõltub endoteel laevade kohta. Kapillaar läbilaskvus võimaldab ainete selektiivset vahetamist ka veresoonesisese ruumi ja anumate sisemuse vahel. Lipiidides lahustuvad ja väikesed ained, näiteks süsinik dioksiid ja hapnik, saab hõlpsasti läbi endoteel. Kapillaar läbilaskvus on seega seotud gaasivahetusega. Seevastu suurmolekulilised ained, näiteks valgudja liikumatud rakud, näiteks erütrotsüüdid, ärge hajutage kapillaaride seinte kaudu.
Haigused ja häired
Vaskulaarse läbilaskvusega on otseselt seotud süsteemsed põletikulised reaktsioonid nagu sepsis. sisse sepsis, suureneb veresoonte läbilaskvus. Põhjus sepsis on tavaliselt trauma, suur operatsioon, põletusvõi nakkus. Märgid siseneda vereringesse sepsises ja põhjustada veremürgitus globaalse põletikulise reaktsiooni tähenduses. Suurenenud veresoonte läbilaskvus iseloomustab ka esimest tüüpi allergilisi reaktsioone ja võib viima turse moodustumiseni. Tavaliselt eelneb veresoonte läbilaskvuse suurenemisele selliste vahendajate vabanemine nagu histamiin. Suurenemise tagajärjel lekib anumatest vedelik, mis sageli põhjustab kudede turset. Läbilaskvuse häired võivad olla seotud ka membraani läbilaskvusega. Membraani läbilaskvushäired eelnevad paljudel juhtudel südame-veresoonkonna haigustele. Tagajärjeks on sageli elektrolüüdi häired tasakaal. Membraani läbilaskvushäireid võivad põhjustada ka pärilikud tegurid. Näiteks kui membraan valgud muteerudes muudab see raku läbilaskvust. Nii on see näiteks müotooniaga kaasasündinud Thomseni puhul, mis on seotud lihaste düsfunktsiooniga. Põhjus on geneetiline mutatsioon, mille tulemuseks on muutunud kloriid kanalid lihaskiud membraane ja vähendab membraani läbilaskvust kloriid ioonid. Selle tagajärjel kannatavad patsiendid tahtmatu lihase käes kokkutõmbeid mida tajutakse jäikusena. Kannatanud saavad oma kinnise rusika või suletud silmad uuesti avada vaid teatud hilinemisega. Eriti võib mõjutada ka membraani läbilaskvust autoimmuunhaigused. Mõned neist haigustest on suunatud biomembraanide vastu, näiteks antifosfolipiidide sündroom. Lisaks häirivad mitokondriopaatiad membraani läbilaskvust. mitokondrid on raku organellid, mida tuntakse raku energiatootjatena ja mis toodavad vabu radikaale energiatootmise jääkainena. Kui neid radikaale ei muudeta kahjutuks, hävitavad nad membraane ja rikuvad seeläbi läbilaskvust. Psühholoogilise läbitavusega seotud kaebused võivad ilmneda paljude vaimuhaiguste kontekstis ja tulenevad tavaliselt eneseteadvuse langusest, mis võib avalduda alateadvuse impulsside läbilaskvuse vähenemises.
