Milline arst vastutab munandite abstsessi ravimise eest? | Munandi abstsess

Milline arst vastutab munandite abstsessi ravimise eest?

An mädanik kohta munandid peab ravima sobiv spetsialist. Eriti tugeva turse ja / või valupeavad patsiendid viivitamatult arstiga nõu pidama. Mitte mingil juhul ei tohiks mädanik ise välja pigistada või torgata, kuna see võib põhjustada tõsiseid tüsistusi.

Uroloog on õige kontaktisik abstsesside korral munandid. Suguelundite ja kuseteede haigused on osa uroloogi ravispektrist. Kuid kirurg võib teha ka kirurgilise eemaldamise mädanik kohta munandid.

Ravi viiakse läbi kas ambulatoorselt arsti praktikas või raskematel juhtudel haiglas, kus patsient viibib statsionaarselt. Kasutades ultraheli uuring arst saab määrata abstsessi leviku ja täpse asukoha. Seejärel lõikab uroloog abstsessi lokaalanesteetikumi all ja laseb sekretsioonil ära voolata.

Ennustus

Nii abstsessi käik kui ka prognoos sõltuvad ennekõike selle suurusest ja lokaliseerimisest. Abstsess munandil on erijuhtum. Akumuleerumise tõttu mäda sees munandikotti, tuleb viivitamatult alustada sobivat ravi.

Kiire diagnoosi ja abstsessiõõne kirurgilise avamise korral on prognoos üldiselt väga hea. Operatsiooni ajal tuleb siiski tagada, et sidekoe mädanikku ümbritsev kapsel eemaldatakse täielikult. Vastasel juhul võib eeldada, et alati tekib uus abstsess. Mõjutatud patsiendid peaksid ka arvestama, et abstsessi ümber surumiseks ei tohi kunagi sõrmi kasutada.

Millised on munandi abstsessi riskid?

Abstsessi korral on alati oht, et abstsessi õõnsus avaneb sissepoole. Nii vabanevad abstsessiõõnes püsivad bakteriaalsed patogeenid vereringesse. See võib viia veri mürgistus (sepsis).

Sepsis on potentsiaalselt eluohtlik haigus, mis vajab kiiret ravi. Lisaks kogunemine mäda sees munandikotti võib põhjustada oluliste struktuuride väljapressimist. Kui abstsess põhjustab ahenemist laevad munandit tarnides võib see viia viljatus.

Munandite abstsessi põhjused

Munanditel võib mädaniku tekkeks olla mitmesuguseid põhjuseid. Enamasti on põhjuseks nahapinna piirkonnas kõige väiksemad vigastused, mille kaudu bakteriaalsed patogeenid võivad organismi sattuda. Munanditel abstsessi tekkimise eest vastutavad bakteriaalsed patogeenid stafülokokid (Staphylococcus aureus).

Paljudel inimestel need bakterid settida normaalse taimestiku osana naha ja limaskestade pinnale. Eriti on selle bakteripatogeeniga rikkalikult koloniseeritud ninaneelu limaskestad, kaenlaaluste nahapind ja naiste suguelundite piirkond. Meestel võib Staphyloccocus aureust leida peamiselt perineumi piirkonnast, st pärak ja munandid.

Sealt saavad bakteripatogeenid liikuda munandikotti. Kui aga immuunsüsteemi on tasakaalustatud, nad ei põhjusta haigusi ja neid peetakse apatogeenseteks patogeenideks. Selle põhjuseks on asjaolu, et nii nahk kui ka limaskestad kujutavad endast loomulikku barjääri.

Kui aga naha või limaskesta pind avatakse, võivad patogeenid organismi tungida. Enamikul inimestest ei teki isegi sel juhul abstsessi, kuna see on keha enda oma immuunsüsteemi võib nakkust ära hoida. Eriti inimesed, kellel on nõrgenenud immuunsüsteemi kipuvad tekkima abstsess (näiteks munanditel).

Munandikotti kahjustuse kaudu organismi sattunud bakterite patogeenidega võitleb valge veri rakud (leukotsüüdid). Selle kaitsereaktsiooni käigus võib tekkida mädane sekretsioon. See sekretsioon koosneb tavaliselt surnud koejäänustest, bakterid ja valge veri rakke.

Kui eemaldamine mäda ei saa tagada, hakkab organism kapslit ehitama sidekoe kiud mäda kogunemise ümber. Selle eesmärk on vältida mädaga täidetud sekretsiooni edasist levikut kehas. Lisaks on veel teisi tegureid, mis soodustavad abstsessi arengut munandites:

  • suhkurtõbi
  • Kroonilised nahahaigused (näiteks psoriaas või neurodermatiit)
  • Nahavigastused (näiteks suguelundite regulaarse raseerimise kaudu)

Meestel moodustuvad abstsessid sageli perineumil, munandikotti ja pärak.

Lähedus pärak soosib bakterid, Eriti Staphylococcus aureusKaudu juuksed šahtidesse naha sügavatesse kihtidesse, kus seejärel tekib põletikuline reaktsioon koos abstsessi moodustumisega. Põletikku võib tunda kindla tükina ja see näitab tüüpilist abstsessi sümptomid, mis sisaldavad valu, punetus ja turse. Abstsess võib olla väga suur ja põhjustada tõsist valu, mis võib põhjustada ka defekatsiooni probleeme.

Abstsessi varajane ravi on oluline, et vältida põletiku levikut ja järgnevaid tüsistusi. Ainult harva tühjeneb munandite ja päraku vaheline mädanik spontaanselt ja paraneb iseenesest. Enamikul juhtudel tuleb aga absts operatsiooni käigus kirurgiliselt eemaldada.

Mõjutatud isik saab lokaalanesteetikumi või raskematel juhtudel anesteetikumi. Arst lõikab abstsessi lahti ja eemaldab heldelt ümbritseva surnud koe. Anaalse sulgurlihase (Musculus sphincter ani) läheduse tõttu tuleb olla ettevaatlik, vastasel juhul on oht, et patsient peab pärast operatsiooni väljaheiteid kinni hoidma.

Seejärel loputab arst haava antiseptilise lahusega põhjalikult ja asetab äravooluava, mille kaudu haava sekretsioon võib ära voolata. Tavaliselt haav ei õmmelda, et takistada teise abstsessiõõne enda kapseldumist. Munandite ja. Vahel võib kergesti tekkida abstsess kints, kuna sel hetkel tekib sageli hõõrdumist.

Tihedalt istuvad rõivad, näiteks teksad või kitsad aluspüksid, põhjustavad pidevat hõõrdumist siseküljel kints, mille tulemuseks on nahapinna väikesed vigastused. Kui nahk pole enam terve, võivad patogeenid hõlpsasti kehasse tungida ja põhjustada põletikku. Selle tulemusena võib immuunpuudulikkusega inimestel munandite ja munandite vahele tekkida kapseldatud põletik, st abstsess. kints.

Abstsess valutab ning on tundlik surve ja puudutuste suhtes. Samuti on munandikotti ümbritsev nahk paistes ja punetav. Väikseid abstsesse saab vajadusel ravida tõmbesalvidega, suuremad keeb peab arst igal juhul kirurgiliselt eemaldama. Igal juhul on sobiva ravi määramiseks soovitatav pöörduda arsti poole.