Määratlus
MMR vaktsiin on nõrgestatud elusvaktsiin ja koosneb a mumps, leetrid ja punetised vaktsiin. Kõik need sisaldavad viirust, mille tugevus (virulentsus) on nõrgenenud. Vaktsiin on olemas alates 1970. aastatest ja seda süstitakse lihasesse (intramuskulaarselt) või naha alla (nahaalusesse) rasvkude. See vaktsineerimine põhjustab seejärel nakkushaiguse mumps, leetrid ja punetised, mida vaktsineeritud inimene tavaliselt ei märka. Vaktsineerimine kutsub tavaliselt esile kogu elu vältel vaktsineerimise immuunsüsteemi, nii et uus kontakt patogeeniga ei too kaasa kardetud tüsistusi.
Mis ajast alates tuleks mind vaktsineerida?
Robert Kochi Instituudi (RKI) alaline vaktsineerimiskomisjon (STiKO) soovitab põhilist immuniseerimist mumps, leetrid ja punetised. Esimene vaktsineerimine tuleb teha 1. ja 11. elukuu vahel. Teine vaktsineerimine tuleb teha 14. ja 2. elukuu vahel.
Esimesest vaktsineerimisest piisab tavaliselt kogu elu vältel immuunsüsteemi nende patogeenide suhtes. Seetõttu ei ole 2. vaktsineerimise eesmärk, nagu sageli oletatakse, vaktsineerimise värskendamiseks immuunsüsteemi, kuid jõuda võimalike vaktsineerimishäireteni, kus esimene vaktsineerimine ei põhjustanud immuunsüsteemi piisavat reaktsiooni. Põhimõtteliselt on soovitatav vaktsineerida tuulerõugete vastu (tuulerõuged) samaaegselt mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimisega, kuid teises kehaosas, kuna on täheldatud, et niigi madalat palavikukrampide riski saab neljakordse vaktsineerimise järel veelgi vähendada.
Seda täheldati aga ainult esimese vaktsineerimise puhul, mistõttu teist vaktsineerimist saab probleemideta teha ka neljakordse vaktsiinina. Kui beebi on alla 4 kuu vanune ja ta paigutatakse lasteasutusse, kus majutatakse ka teisi vanemaid lapsi, kelle vaktsineerimise staatus on ebaselge, võib kaaluda lapse varasemat vaktsineerimist. Enne 11 kuu vanust vaktsineerida pole aga mõtet, sest sel ajal on lapsel veel piisavalt antikehade emalt oma veri, mis neutraliseeriks vaktsineerimise viirused ja seetõttu ei tooks see kaasa soovitud vaktsineerimise edukust.
Kui last pole vaktsineeritud mumpsi või leetri vastu ning on olnud usaldusväärne kontakt nende kahe haiguse all kannatava lapsega või harvadel juhtudel täiskasvanutega nn kokkupuutejärgne vaktsineerimine (nimetatakse ka PEP - kokkupuutejärgne profülaktika) võib manustada maksimaalselt 3-5 päeva pärast esimest kontakti. See võib ikkagi ära hoida haiguse tekkimist või leevendada selle kulgu. Kokkupuutejärgne vaktsineerimine viiakse läbi ka kombineeritud vaktsineerimisena mumpsi, leetri ja punetiste (MMR) ning võimaliku tuulerõugete (MMRV) vastu.
