Kõhulahtisus pärast MMR-vaktsineerimist
If seedetrakti probleemid nagu kõhulahtisus tekib pärast vaktsineerimist mumps, leetrid ja punetised, on hädavajalik anda lapsele piisavalt vedelikku ja pöörduda arsti poole, kui lapse üldine seisund on seisund halveneb. Kui kõhulahtisus tekib vahetult pärast vaktsineerimist, on see tõenäolisem muu nakkus kui vaktsineerimise kõrvalmõju. Selliseid kõrvaltoimeid on oodata alles umbes nädala pärast.
Millised on vaktsineerimise kulud?
Sõltuvalt vaktsineerimispreparaadist võib iga vaktsineerimise hind varieeruda. Praegu on (alates maist 2017) ettevalmistusi mitmelt tarnijalt. Vaktsiin nimega MMR Vax Pro mumps, leetrid ja punetised tootjalt MSD Sharp & Dohme maksab 32.41 €, kuid kuna vajate 2 annust vaktsiini, on koguhind 64.84 €. Teine tarnija vaktsiinide vastu mumps, leetrid ja punetised on GlaxoSmithKline (GSK), selle tootja vaktsiin Priorix nime all maksab praegu (mai 2017) 34.51 € ja on konkurendi tootest veidi kallim, siin on jälle vaja kahekordset annust, seega on kogukulu 67.02 €.
Kes kannab MMR-vaktsineerimise kulud?
2010. aastal andis Robert Kochi Instituudi (RKI) alaline vaktsineerimiskomisjon (STiKO) välja soovituse vaktsineerida mumpsi, leetrite ja punetiste vastu kõigil täiskasvanutel, kes on sündinud pärast 1970. aastat ebaselge vaktsineerimisstaatusega, vaktsineerimata või ainult üks neist mõlemast. vaktsineerimised. Sellest ajast alates on vaktsineerimise kulud kaetud kõigi seadustega tervis Kindlustusfirmad. Seni kattis mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimise kulud ainult kohustuslik tervis kindlustusfirmad kuni 18. eluaastani.
MMR-vaktsineerimise eelised ja puudused
Vaktsineerimise eeliseid ja puudusi arutatakse alati kirglikult. Alati tuleks kaaluda miinuseid ja eeliseid, mida vaktsineerimine toob. Kui vaadata konkreetselt mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimist, võib üks puudus olla see, et esinevad kohalikud kõrvaltoimed, nagu punetus süstlanõela süstekoha ümbruses, kerge turse ja lihasvalu, mis mõlemad võivad esineda ka süstekohta.
Lisaks gripp-sarnaseid sümptomeid nagu lihased ja jäsemevalu võib juhtuda. Need reaktsioonid on normaalsed ja teatud määral vajalikud immuunsüsteemi piisava kaitse loomiseks. Seoses mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimisega tuleb siinkohal mainida ka nn vaktsineerimishaigust. See viib haiguse nõrgenemiseni, mille vastu vaktsineeriti.
Ligikaudu 2-5% vaktsineeritud imikutest täheldatakse vaktsineerimishaigust pärast leetrite, nn leetrite vaktsineerimist. See põhjustab kehal mööduvat löövet (eksanteem), kõrva-näärmed (parotis) võivad veidi paisuda ja temperatuurid võivad olla veidi kõrgemad. See leetrihaiguse vorm ei ole nakkav ja on iseenesestmõistetav, mis tähendab, et haigus peatub iseenesest ilma täiendavate ravimeetmeteta.
Leetritega kaasneda võivad tüsistused on näiteks kopsupõletik (kopsupõletik) või põletik meninges (ajukelmepõletik) Või aju (entsefaliit). Leetrite kõige kardetav kõrvaltoime on alaäge skleroseeriv panentsefaliit (SSPE), mis tekib umbes 2–10 aastat pärast leetritesse nakatumist. SSPE on üldistatud aju põletik, mis on alati saatuslik.
Mumpsi, leetrite ja punetiste vastu vaktsineerimise eeliseks on see, et neid tüsistusi enam ei esine ja seetõttu ei tohiks ükski laps nende tõttu kannatada ega surra. Lisaks võib mumpsivastane vaktsineerimine ära hoida ka viiruse viljatus poistest. Nn karjaimmuunsuse saavutamiseks on vaja, et umbes 95% elanikkonnast oleks vaktsineeritud, et kaitsta neid, keda ei saa vaktsineerida, näiteks imikuid või immuunpuudulikkusega inimesi, näiteks raskete haiguste tõttu, või vanu inimesi, kes iseenesest on nõrgem immuunsüsteemi.
Kuna vaktsineerimismäärad ei ole kõikjal Saksamaal nii kõrged, tekivad kohalikud leetrite puhangud ikka ja jälle. On märkimisväärne, et enamasti juhtub haiguspuhanguid sellistes asutustes nagu Waldorfi koolid, kus kogemused näitavad, et inimesed on vaktsineerimisega pigem vastumeelsed. Üldiselt võib öelda, et vaktsineerimiste kasutuselevõtmisega on inimkond suutnud täielikult välja juurida sellised patogeenid nagu raps ja on teiste patogeenide väljasuremise äärel.
Pealegi kuuleb ikka ja jälle, et vaktsineerimised käivitavad autism. See “tees” on vaktsineerimisel ilmnenud aastaid uuesti ja uuesti ning vaktsineerimise vastased kasutavad seda vaktsineerimise vastase argumendina valesti. Selle taga on Briti arst Andrew Wakefield.
1997. aastal omas ta oma väljatöötatud leetrivaktsiini patenti, mis oli väidetavalt ohutu. Selle vaktsiini paremaks turustamiseks oli loomulikult tema huvides kombineeritud vaktsineerimine mumpsi, leetrite ja punetiste vastu halvas valguses. Wakefieldi uuring põhines ainult 12 lapsel.
Ta avaldas oma tulemused ajakirjas “The Lancet” 1998. aastal. 2004. aastal kaugenes uuringus osalenud 10 autorist 13 kümnest. Kõik järgnevad uuringud lükkasid tulemused ümber ega suutnud vaktsineerimise ja vaktsineerimise vahelist seost tuvastada autism.
Samuti tuleb mainida, et ajakiri “The Lancet” on artikli ametlikult tühistanud. Lisaks on Briti meditsiiniliit tühistanud Wakefieldi arstilitsentsi. Wakefield oli oma tulemusi esitanud "ebaausalt" ja "vastutustundetult".