Parkinsoni tõbi: klassifikatsioon

Parkinsoni sündroomid on jagatud nelja rühma:

  1. Idiopaatiline Parkinsoni tõbi (IPS, Parkinsoni tõbi, umbes 75% kõigist PS), mis klassifitseeritakse järgmiste kliiniliste sümptomite osas:
    • Akineetiline-jäik tüüp (liikumatus, liikumise jäikus; lihaste jäikus lihastoonuse suurenemise tõttu).
    • Samaväärne tüüp
    • Treemori domineerimise tüüp
    • Monosümptomaatiline puhkus värisemine/ puhkevärin (haruldane variant).
  2. Geneetilised vormid Parkinsoni tõbi.
    • Monogeneetilised vormid (PARK 1-16).
  3. Parkinsoni sündroomid teiste neurodegeneratiivsete haiguste korral (atüüpilised Parkinsoni sündroomid):
    • Multisüsteemne atroofia (MSA): parkinsonistlik tüüp (MSA-P) või väikeaju tüüp (MSA-C).
    • Lewy kehatüüp dementsus (DLK).
    • Progresseeruv supranukleaarse pilguhalvatus (PSP; sünonüüm: Steele-Richardsoni-Olszewski sündroom (SRO)) - teadmata etioloogiaga neurodegeneratiivne häire, mis on seotud rakkude progresseeruva hävitamisega basaalganglionid.
    • Kortikobasaalne degeneratsioon (CBD).
  4. Sümptomaatilised (sekundaarsed) parkinsonismisündroomid.
    • ravimite põhjustatud:
    • Kasvajaga seotud
    • Traumajärgne (nt poksija entsefalopaatia /Aivovamma (professionaalsete) poksijate arv ühe või mitme tabamuse järel juhataja).
    • Toksiinist põhjustatud (nt mangaan, süsinikmonooksiid, metüülalkohol, koobalt, tsüaniid, MPTP (1-metüül-1-4-fenüül-1,2,3,6-tetrahüdropüridiin), disulfiraam)
    • Põletikuline (AIDS entsefalopaatia või haruldased entsefaliidid).
    • Ainevahetus (metaboolne: nt Wilsoni tõbi (vask hüpoparatüreoidism (paratüreoidism)).

Neurodegeneratiivsed parkinsonismisündroomid (punkt 1 [IPS] ja punkt 3 [ebatüüpilised parkinsonismisündroomid]) on nüüd patoloogiliste kriteeriumide järgi liigitatud ka sünukleinopaatiatesse (IPS, MSA, DLK) ja tauopaatiatesse (PSP, CBD).