Röntgen
Osteomüeliit saab pilditehnika abil nähtavaks teha. Kuid ägedas osteomüeliit, muutused luustruktuuris on röntgenpildil nähtavad alles umbes ühe kuni kahe nädala pärast. Haiguse edasisel kulgemisel röntgen paljastab täpiline heledus, irdumine periost luust ja lupjumistest (ossifikatsioonid).
Kroonilises osteomüeliit, luu osad surevad sageli maha, jättes järele jääkeha (eraldaja), ja nende luuosade lähedusse moodustub uus luukoe. Saadud sidekoe jääkeha ümber on nähtav Röntgen pilt ereda õmblusena. Kui osteomüeliit diagnoositakse väga varajases staadiumis, on konservatiivne ravi suunatud antibiootikumravi ja immobiliseerimisega võimalik.
Fookuse kohast võetakse määrimine ja määratakse haigust põhjustav patogeen. Seejärel viiakse läbi spetsiifiline antibiootikumravi, kuni põletiku parameetrid on veri arv normaliseeruma. Lisaks piisav valu ravi (analgeesia) tuleb tagada.
Sageli on fookuse puhastamiseks siiski vaja läbi viia kiire kirurgiline sekkumine. Sellisel juhul puuritakse luu rõhu leevendamiseks (luu trepanatsioon), loputatakse põhjalikult ja kahjustatud luupiirkonnad eemaldatakse. Antibiootikumikandjad sisestatakse sageli, et saavutada kohapeal kõrge antibiootikumi toime.
Sõltuvalt luu defekti ulatusest võib osutuda vajalikuks luu siirdamine ja mitmed järeloperatsioonid. Ainult kohese ravi abil saab osteomüeliiti ravida ilma luude või liigeste kahjustuseta. Sageli on osteomüeliidi ravi pikk protsess.
Imikutel, lastel ja täiskasvanutel tuleb eristada endogeenset hematogeenset osteomüeliiti. Imikueas osteomüeliidi terapeutiline ravi viiakse läbi penitsilliinide manustamisega vastavalt patogeenide spektrile ja kahjustatud kehapiirkonna immobiliseerimisega lahase või krohv valatud. Kui liigest mõjutab osteomüeliit, loputatakse seda liigest tavaliselt. See võib töötada mitmel viisil: Kui osteomüeliit on arenenud nii kaugele, et kasvuplaat on juba kahjustatud, võivad osutuda vajalikuks sekundaarsed rekonstruktiivsed meetmed.
Osteomüeliidi terapeutiline ravi aastal lapsepõlv viiakse läbi antibiootikumi sihipärase manustamisega koos immobiliseerimisega lahase või krohv valatud vastavast kehapiirkonnast. Väga erilistel juhtudel, näiteks jääkehade või abstsesside moodustumisel, võib osutuda vajalikuks kirurgiline sekkumine. Ainult harvadel juhtudel toimub üleminek osteomüeliidi ägedalt kroonilisele vormile.
Teraapia täiskasvanueas viiakse läbi ka antibiootikumide sihtotstarbelise manustamise abil koos immobiliseerimisega lahase või krohv valatud. Erinevalt imikueast või lapsepõlv, puhastatakse osteomüeliidi bakteriaalsed fookused varakult täiskasvanueas. Selles protsessis tuleb kõik eemaldatud luuosad asendada nn kärmeluuga pookimine (= siirdamine luu aine teisest, autoloogsest, tervest luust), et säilitada vastava jäseme funktsionaalsus.
Lisaks sisestatakse teherapia korral niisutus - imemise - äravoolukanalid, et loputada fookused mõjutatud piirkonnast välja liigesed. Erinevalt laste ägedast osteomüeliidist esineb täiskasvanutel sageli osteomüeliidi kordumine ja üleminek kroonilisele vormile.
- Torkega või
- Läbi nn loputus - imemise - drenaaži.
Nagu juba mainitud, imikueas ja lapsepõlv on oht, et äge põletik kahjustab kahjustatud luu kasvutsooni (= metafüüs).
Teatud tingimustel võib see kahjustus põhjustada kahjustatud jäsemete tõsiseid deformatsioone või lühenemist. Kuni 2 aasta vanuseni on eriti suur osteomüeliidi oht. Selles vanuses on veri laevad medulaarkanalist kulgeb otse metafüüsist (= luu kasvutsoonist) läbi kõhreepifüüsi liigese käbinäärmesse (= luu otsatükk; üleminek liigesele).
Selle tulemusena võivad patogeenid tungida ka organismi liigesed ja põhjustada seal mädaseid liigeste efusioone, mis omakorda võivad põhjustada tõsiseid liigesekahjustusi ja võib-olla isegi kasvuhäireid. Iga äge endogeenne hematogeenne osteomüeliit, eriti täiskasvanud patsientidel, on oht kroonilise vormi tekkeks. Sel juhul toimuvad kahjustatud luus märkimisväärsed ümberkujundamisprotsessid.
Teatud tingimustel võivad tekkida luude infarktid, mille tagajärjel luu teatud osi enam ei tarnita veri ja surra. Seejärel jäävad surnud luuosad nakatunud piirkonda jääkkehadena (= eraldaja). Lisaks reaktiivne sidekoe tekib moodustumine (= osteoskleroos), mis vähendab luu elastsust ja suurendab luumurdude riski. Eriti täiskasvanud kipuvad kordusi moodustama.
