Sissejuhatus
Ligament (ladina keeles ligamentum) on ühendav struktuur luud koos. Sidemed ühenduvad sageli luud at liigesed ja teenivad siin peamiselt liigese stabiliseerimist. Need piiravad ka liikumise ulatust selle füsioloogilises funktsioonis. Sidemed, mis koosnevad sidekoe, on venitatavad ainult väga piiratud ulatuses ja neid saab vigastuste või liigse koormuse korral venitada või isegi rebeneda, mida siis nimetatakse rebenenud sideme (rebenemine). Ligikaudse 20% osakaaluga kõigist spordivigastused, rebenenud sidemed on väga olulised ja muudavad selle tavaliseks kliiniliseks pildiks.
Põhjus
Sidemete rebenemise sagedane põhjus on ebafüsioloogiline liikumine tavapärasest liikumisulatusest kaugemale, näiteks kukkumisel või isegi jala painutamisel. Liigne koormus liigesele ja sidemeaparaadile kahjustab liigest ja võib viia isegi sidemete rebenemiseni. A rebenenud sideme esineb sageli jalas, eriti ülemises pahkluu liigeses või isegi põlves.
Teatud rebenenud sidemete jaoks on olemas ka tüüpilised õnnetusmehhanismid. Näiteks jala sagedane painutamine, mida nimetatakse ka supinatsioon trauma, põhjustab tavaliselt jala välimise sideme rebenemist. Kuid a rebenenud sideme võib põhjustada mitte ainult ebaloomulik liikumismuster, vaid ka liigesele mõjuv väline jõud, näiteks viga jalgpallis.
Sidemete rebenemise tüüpilised tunnused on väga rasked valu vahetult pärast traumat. Need on eriti tugevad siis, kui kahjustatud alale on liikumist või survet, kuid need esinevad tavaliselt ilma konstruktsiooni liikumata ja pingutamata. Varsti pärast rebenemist, tavaliselt mõne minuti jooksul, tekib liigese tugev turse.
Järgnevate tundide jooksul ilmnevad sageli verevalumid veri laevad vigastuses rebenenud, mis lisaks põhjustab paistes ala sinakasvärvi. Kuna sidemed ei suuda rebenemise tõttu enam oma stabiliseerivat funktsiooni täita, põhjustab liigese passiivne liikumine ebanormaalset liikuvust, st liikumismustreid, mis ei oleks tervete sidemete aparaadiga liigeses võimalik, näiteks nn voltimine ühine. Mõjutatud liigese aktiivse liikumise ajal, mis on siiski võimalik erinevalt luumurd, tunneb liiges end ebastabiilse ja ebaturvalisena.
Diagnoos
Sideme rebenemise diagnoosib arst, kes küsib kõigepealt anamneesiintervjuu kaudu vigastuse põhjustavate sümptomite ja õnnetusmehhanismi kohta, kuna see on sageli konkreetse sideme vigastuse puhul väga spetsiifiline. Sellele järgneb vigastatud piirkonna uurimine, kus arst pöörab erilist tähelepanu verevalumitele, tursetele või survetele valu mõjutatud struktuuridest. Lisaks testitakse, kas liigest saab ebatavaliselt ja ebafüsioloogilises ulatuses liigutada.
Siis an Röntgen võetakse, et kontrollida, kas kõrvalasuvas on vigastusi luud. Keeruliste vigastuste korral või operatsioonide planeerimisel tehakse sageli ka MRI (magnetresonantstomograafia). See protseduur võimaldab hästi hinnata pehmete kudede struktuure, näiteks sidemeid või isegi kõhr pabertaskurätik.
Oluline on teada, kas kõhr ka koe või luud said vigastada, kuna selle tulemuseks on sageli teistsugune ravi. Varem soovitati rebenenud sidemetel kiiresti operatsiooni teha, kuid tänapäeval tehakse seda ainult erandjuhtudel, näiteks rebenenud ristsidemete korral, professionaalsetel sportlastel, kes peavad oma sidemetele kiiresti ja raskelt uuesti palju koormust pakkuma, ja juhul, kui sidemete mitme vigastuse korral on see valitud ravi. Tänapäeval püütakse rebitud sidemeid konservatiivselt ravida ja soodustada looduslikku paranemist, mis saavutatakse vigastatud sidemete immobiliseerimisega.
See saavutatakse vigastatud sidemete immobiliseerimisega. Selleks kasutatakse lahaseid (ortoose) või vastavaid lindid, st nahale kleepunud lindid, mis on ette nähtud rebenenud sideme stabiliseeriva funktsiooni ülevõtmiseks, nii leevendades seda ja säilitades ka liigese liikuvuse nii palju kui võimalik. . Äge valu ravitakse valuvaigistid.
Rebenenud sideme paranemine vigastatud struktuuride ühendamise teel võtab sageli kaua aega. Tegelikku tervenemisprotsessi, mis koosneb rakkude jagunemisest ja regeneratsioonimehhanismidest, ei saa kiirendada. Paranemisprotsessile saab aga palju kaasa aidata ühelt poolt, pakkudes rebenenud sideme kiiret ja tõhusat esmast ravi ning teiselt poolt mitte seisma paranemise teel ja pikendades seda.
Esialgse aluspõhimõte rebenenud sideme ravi on nn PECH reegel. Siin tähistavad üksikud tähed teostatavat meedet: P = paus, E = jää, C = kokkusurumine, H = kõrge tugi. Kõige tähtsam on siin kaitsta ja vältida kahjustatud liigese stressi (P: paus).
Lisaks aitab liigese jahutamine vähendada valu ja viia turse võimalikult kontrolli alla (E = jää). Jahutamist tuleks teha jääkuubikutega, mis aga võimaliku külmumise tõttu nahaga otseselt kokku ei puutu, vaid tuleks pakkida näiteks rätikusse. Hoolikalt paigaldatud stabiliseeriv side võib olla kasulik ka arsti visiidini, kuna see surub veri laevad vigastatavas piirkonnas ja seeläbi neutraliseerib tohutu turse, piirates verejooksu leviku ruumi (C = kompressioon).
Turse ja hematoomi taandarengu kiirendamiseks on soovitatav tõsta ka kahjustatud liigest (H = tõus). Lisaks kiirendab kiire esitamine arstile paranemisprotsessi, kuna pärast diagnoosi panemist saab optimaalseid raviviise, näiteks stabiliseeriva lahase kandmist. Ka siin saab sidemete paranemisprotsessi toetada ettenähtud lahase järjepideva kandmisega päeval ja öösel, leevendades seeläbi sidemete struktuure, et need saaksid koos kasvada ja seeläbi ilma täiendava stressita paraneda. Sõltuvalt sideme rebenemise tüübist ja patsienti raviva arsti soovitusest võib täiendav füsioteraapia ka rebenenud sideme paranemisprotsessi kiirendada, tugevdades lihaseaparaati nii, et liigese sidemete stabiliseerumise puudumine väheneb ja seega saavutatakse lihasliigese turvalisus. Ettenähtud harjutusi järjekindlalt läbi viies saab palju kaasa aidata ka rebenenud sideme paranemisprotsessile.
