Silmalau kasvaja

Sünonüümid

silmalaugude kasvaja, silmakasvaja, vähk, silmavähk

Määratlus

Silmalaud kasvajad on silmalau kasvajad. Need võivad olla nii healoomulised kui ka pahaloomulised. Healoomuliste kasvajate hulka kuuluvad healoomulised kasvajad

• Tüükad või ka
• Rasvade ladestumine (ksanthelasma)
• Veri käsnad (hemangioomid).
• Basalioomid
• Melanoomid

Üldine informatsioon

Pahaloomuline silmalau kasvaja, mis esineb kõige sagedamini (umbes 90%), on basaalrakuline kartsinoom (basalioom). See võib juhtuda ka naha teistes osades (nt nina, kõrv).

Peamiselt mõjutab see üle 60-aastaseid patsiente. Need on poolpahaloomulised kasvajad, st poolhaiged kasvajad, mis, kuigi hävitavad lokaalselt kõnealust kude, levivad (metastaseeruvad) kogu ülejäänud kehas harva. See suurendab ka teraapia edukust.

Nagu enamike puhul silmalau kasvajate korral ravitakse basaalrakulist kartsinoomi eelistatavalt kirurgiliselt. Kui see pole asjaolude tõttu võimalik, siis krüo- ja kiiritusravi on saadaval ka alternatiivina. Basaalrakulise kartsinoomi teket saab vältida hea päikesekaitsega.

Eelkõige tuleks arvesse võtta püsivalt kahjustavat UV-B kiirgust. Kaanekasvaja ei pea alati häirima. Sõltuvalt lokaliseerimisest võivad kasvajad jätta patsiendi ka täielikult mõjutamata.

Kui tegemist on healoomulise silmalau kasvajaga, on tavaliselt tegemist ainult kosmeetilise kahjustusega. Esimesed silmalau kasvaja kombatavad või nähtavad sümptomid on naha muutused. Nende hulka kuuluvad tükid või värvimuutused (kollane, pruun, must).

Aja jooksul muutuvad silmalau kasvajad tavaliselt ja pahaloomulised kasvajad, näiteks basaalrakuline kartsinoom, võivad aja jooksul järk-järgult suureneda. Kuid ka naha healoomulised kasvajad, näiteks keratoakantoom, võivad lühikese aja jooksul kiiresti suureneda ja sama kiiresti taanduda. Kuna silmalaule võib settida palju erinevat tüüpi kasvajaid, võivad tekkida ka mitmesugused sümptomid.

Naha muutused võivad põhjustada valu või olla täiesti valutu. Silmalau kasvaja võib kasvada ümbritsevateks struktuurideks, näiteks konjunktiiv ja pisarakanal, võimalik, et ripsmed kukuvad välja silmalau kasvaja kasvu tõttu. Kuna pahaloomulised kasvajad kasvavad tavaliselt väga aeglaselt, kuid stabiilselt, on võimalik, et need avastatakse hilja.

Ka sellised sümptomid nagu silmalau kasvaja ei ole selgelt omistatavad ja seetõttu võib kergesti juhtuda, et pahaloomulise kasvaja diagnoos pannakse hiljaks, nii et see võib viia isegi silmade kaotuseni.

• Silmalaugude põletik
• Lõhkenud veenid
• Lööve või sünnimärgitaolised nahamuutused

Diagnoos on tavaliselt pilgu diagnoos. Enamikul juhtudel diagnoosivad dermatoloogid või silmaarstid silmalau kasvajad silmalau nähtavate muutuste kaudu.

Isegi kui patsient räägib arstiga (anamnees) pikast päevitamisest ja sagedasest päevitamisest päikesepõletus, see võib viidata pahaloomulistele silmalau kasvajatele. Pahaloomulise kasvaja kahtluse korral võib a biopsia (koeproovi) võib võtta diagnoosi kinnitamiseks. Seejärel võib kinnitada silmalau kasvaja diagnoosi ja levikut.

• Ultraheli
• Röntgen või
• CT uuringud

Silmalaugude kasvajate ravivõimalused sõltuvad kasvaja tüübist, selle arenguastmest, kus see asub, ja sellest tulenevalt kasvaja funktsionaalsetest piirangutest. Lisaks patsiendi vanus ja üldine seisund mängib teraapiaotsuses olulist rolli. Kui esineb healoomuline silmalau kasvaja, oodatakse esmalt patsienti ja dokumenteeritakse kasv.

Pahaloomuliste või healoomuliste, kosmeetiliselt ebaatraktiivsete ja funktsionaalselt piiravate silmalau kasvajate korral proovitakse kasvajat kirurgiliselt eemaldada, kuna seda peetakse kõige ohutumaks meetodiks ja ohutu kauguse säilitamise teel saab eemaldada ka potentsiaalselt haigestunud koe. Enamikul juhtudel a lokaalanesteetikum piisab ja protseduur on mõne minuti pärast lõpule viidud. Kui operatsioon pole võimalik või vajalik, saab patsienti ravida ka kiiritusraviga.

Siin kiiritatakse nahka väljastpoolt tuleva radioaktiivse kiirgusega ja seega ka vähk rakud hävitatakse. Peale kiiritusravi üldiste kõrvaltoimete (nt kõhulahtisus, oksendamine, juuste väljalangeminejne), on siin peamine probleem lähedus teistele struktuuridele, mida kiirgus võib mõjutada. Teine terapeutiline lähenemisviis on krüoteraapia, milles kasvaja spetsiaalsete instrumentide abil külmutatakse ja seejärel eemaldatakse.

Äärmusliku külma tõttu naha muutused võivad tekkida lokaalselt silmal, mida on siis raske kasvaja ägenemistest eristada. Alternatiivina võib kaaluda ka ühte. Üksikjuhtudel võib kasvaja ka välja kraapida (nt ksantelasma).

• Laserravi
• Keemiaravi

Silmalaugude kasvajate põhjuste hulgas on mitmesuguseid käivitajaid. Kõrge päikesekiirgus (UV-kiirgus) võib soodustada silmalau kasvajate arengut. Lisaks on suurel röntgenikiirgusel negatiivne mõju.

Silmalau kasvaja arengus võib rolli mängida inimese geneetiline paigutus. Pahaloomuliste silmalau kasvajate arengut saab neutraliseerida ainult siis, kui silmalaud ei puutu kokku liiga palju päikesevalgust. Kuid tugev päikesevalgus ja eriti päikesepõletus tuleks vältida, kuna need on üldiselt nahale kahjulikud.

Kõrge päikesekaitsefaktoriga päikesekreem koos kaitsva kreemiga päikeseprillid saab siin aidata. Kui naha muutused nagu halvasti paranevad haavad, värvimuutus või tõus normaalsest nahatasemest, peaks dermatoloog neid regulaarselt uurima ja kontrollima. Silmalau kasvaja võib olla nii healoomuline kui ka pahaloomuline ning varieeruda healoomulisest, täpilisest ksantelasma pahaloomulise basaalrakulise kartsinoomini.

Kõige tavalisemad põhjused hõlmavad igat liiki kiirgust, näiteks röntgenikiirgust ja intensiivset kiirgust UV-kiirgus. Sümptomaatiliselt võivad silmalau kasvajad põhjustada valu, värvimuutus või naha kiire kasvu muutus. Esimese kahtluse võib anda dermatoloogi pilgu diagnoos, mida saab kinnitada näiteks koeprooviga.

Terapeutiliselt viiakse tavaliselt läbi operatsioon, kuid protseduuri saab läbi viia kohalik tuimestus. Silmalau kasvajate teket saab takistada asjakohase kaitsega kiirguse eest, nt päikeseprillid. Sõltuvalt silmalau kasvajast on erinevaid kursusi.

Healoomulised kasvajad võivad aasta jooksul kaduda, kuid pahaloomulised kasvajad tuleb võimalikult varakult avastada ja ravida võimalikult varakult. Kui silmalau pahaloomuline kasvaja on täielikult eemaldatud, on täielik ravi väga tõenäoline. Sellele vaatamata on kahe järgneva aasta jooksul pärast kasvaja eemaldamist vaja regulaarselt kontrollida, sest alati võivad tekkida uued nahamuutused.

Mõnel juhul võivad mutid hakata kasvama ja areneda silmalau pahaloomuliseks kasvajaks. Varajane ja regulaarne nahavähi sõeluuring on siin abiks.

• Staadion
• asukoht
• Tüüp ja
• Levima

Prognoos varieerub sõltuvalt kasvaja ulatusest, olemusest ja väärikusest. Mõned healoomulised kasvajad, näiteks tüükad, võib ka uuesti ilmuda.