Laste ja noorukite ülekaalulisuse tagajärjed Ülekaalulisuse tagajärjed

Laste ja noorukite ülekaalulisuse tagajärjed

Ligikaudu 15% kõigist lastest on ülekaaluline. Rohkem ülekaaluline lapsed on, seda tõenäolisem on, et ülekaalulisus jääb täiskasvanuks. See sõltub ka sellest, kas see mõjutab ka vanemaid ülekaaluline.

Ülekaalulistel lastel on oluliselt suurem risk haigestuda diabeet 2. tüüpi mellitus (suhkruhaigus) varases eas. Kõnekeeles diabeet 2. tüüpi mellitust nimetatakse ka vanadussuhkruks, sest see esineb tavaliselt ainult vanemas eas. Vahepeal kannatavad aga ka paljud ülekaalulised lapsed ja noorukid diabeet 2. tüüpi mellitus.

Haiguse põhjuseks on ülekaal, aga ka vähene liikumine. Keha ei reageeri enam piisavalt veri suhkrut alandav hormoon insuliin. Insuliin resistentsus võib põhjustada lisaks suhkruhaigusele veel ühe efekti.

See võib põhjustada suurenenud Testosterooni tüdrukute tase, mis viib maskuliniseerumiseni (virilisatsioonini). Seda võib väljendada näiteks sügavama hääle või suurenenud karvasusega. See võib viia ka nn polütsüstiliste munasarjade sündroom, mille tulemuseks on mõnikord viljatus.

Kuna naissoost hormoonid, östrogeeni, toodetakse rasvkudemuu hulgas jõuavad rasvunud tüdrukud puberteedini varem. Varasemat algust põhjustab ka asjaolu, et puberteet saabub üle teatud kehakaalu. See kehakaal saavutatakse ülekaalulistel lastel loogiliselt varem, nii et puberteet algab varem.

Normaalse kehakaaluga lastega võrreldes muutunud hormoonitaseme tõttu on tsüklis sageli häireid. Näiteks, menstruatsioon on sagedamini ebaregulaarne või isegi peatub üldse. Östrogeeni ei ole ainult naisorganismis, ka poistel on östrogeeni, nagu tüdrukutelgi Testosterooni.

See tähendab, et ülekaalulised poisid toodavad ka östrogeeni rohkem rasvkude, mis võib viia rinnakinnituse arenguni (günekomastia). Hormoon IGF (insuliin nagu kasvutegur), mis on kasvuhormoon, toodetakse ka aastal rasvkude. Ülekaaluliste laste suurenenud tootmise tõttu kasvab skeleti pikkus ja enneaegne küpsus kiiremini.

Kiire kasv viib sidekoe naha, nii et noorukitel on sageli palju nn venitusarmid. Isegi aastal lapsepõlv, raskelt ülekaalulised lapsed võivad juba kannatada liigeste kulumise all. Ülekaalulistel lastel tekivad harilikud jalad, lamedad jalad, vööri jalad, vööri jalad ja põlved sagedamini kui normaalkaalus lastel. Need arenevad tavaliselt suurenenud kehakaalu kompenseerimisel.

10–14-aastastel ülekaalulistel noorukitel on suurem reieluu oht juhataja haigus, nn epiphyseolyisis capitits femoris, kus reieluu pea libiseb. Haigusel on oht, et reieluu juhataja ei saa enam toita veri laevad ja sureb. Ülekaalulised lapsed kannatavad psühholoogiliselt sageli rohkem kui ülekaalulised täiskasvanud.

Nende enesehinnang on sageli madalam ja sageli depressioon areneb. Üldiselt on ülekaalulistel inimestel kõrgem depressioon ja ärevushäired. Kuna naissoost hormoonid, östrogeeni, toodetakse rasvkoes, muu hulgas jõuavad rasvunud tüdrukud varem puberteeti.

Varasem algus on tingitud ka asjaolust, et puberteet saabub üle teatud kehakaalu. See kehakaal saavutatakse ülekaalulistel lastel loogiliselt varem, nii et puberteet algab varem. Normaalse kehakaaluga lastega võrreldes muutunud hormoonitaseme tõttu on tsüklis sageli häireid.

Näiteks menstruatsioon on sagedamini ebaregulaarne või isegi peatub üldse. Östrogeeni ei ole ainult naisorganismis, ka poistel on östrogeeni, nagu tüdrukutelgi Testosterooni. See tähendab, et ülekaalulised poisid toodavad rasvkoes ka rohkem östrogeeni, mis võib viia rinnakinnituse tekkimiseni (günekomastia).

Hormooni IGF (insuliinitaoline kasvufaktor), mis on kasvuhormoon, toodetakse ka rasvkoes. Ülekaaluliste laste suurenenud tootmise tõttu kasvab skeleti pikkus ja enneaegne küpsus kiiremini. Kiire kasv viib naha rebenemiseni sidekoe, nii et noorukitel on sageli palju nn venitusarmid.

Isegi aastal lapsepõlv, tõsiselt ülekaalulised lapsed võivad juba kannatada liigeste kulumise all. Ülekaalulistel lastel tekivad tavalise kehakaaluga lastel sagedamini jalalabad ja lamedad jalad, samuti vööri jalad ja põlved. Need tekivad tavaliselt suurenenud kehakaalu kompenseerimisel.

10–14-aastastel ülekaalulistel noorukitel on suurem reieluu oht juhataja haigus, nn epiphyseolyisis capitits femoris, kus reieluu pea libiseb. Haigusega kaasneb oht, et reieluupead ei saa enam toita veri laevad ja sureb. Ülekaalulised lapsed kannatavad psühholoogiliselt sageli rohkem kui ülekaalulised täiskasvanud. Nende enesehinnang on sageli madalam ja sageli depressioon areneb. Üldiselt on ülekaalulistel inimestel suurem depressioon ja ärevushäired.