Üldine
Dopamiin on a neurotransmitter. See on aine, mis sarnaselt hormoonid, vastutab signaalide edastamise eest inimkehas. Seda nimetatakse a neurotransmitter kuna dopamiin on oluline neuronite, st närvirakkude signaaliülekandeks.
Dopamiin mängib seetõttu keskset rolli närvisüsteem, ajuja kontrollib seal paljusid protsesse. Dopamiini toodetakse adrenaliini ja norepinefriin neerupealise medullas ja sümpaatilises närvisüsteem. Sümpaatne närvisüsteem vastutab keha aktiveerimise eest. Dopamiin täidab organismis erinevaid ülesandeid, seondudes erinevates kohtades asuvate erinevate dokkimiskohtade (retseptoritega). Sõltuvalt retseptori tüübist käivitatakse kehas erinevad protsessid.
Kuidas dopamiin kehas toimib?
Dopamiin on a neurotransmitter, st närvirakkude messenger-aine, mis toimib suhtlemiseks. See kuulub katehhoolamiinid, mille tuntumad esindajad on adrenaliin ja norepinefriin. Ülesanded katehhoolamiinid kehas on kunagi energiavarude mobiliseerimine.
Lisaks reguleerivad nad kardiovaskulaarsüsteem ja põhjustada lihaste kokkutõmbumist laevad varustamise siseorganid. Oma funktsioonidega mängib dopamiin erilist rolli, nimelt paljudes elutähtsates kontrolli- ja reguleerimisprotsessides. Aastal aju see on leitud peaaju, diencephalon ja ajutüve.
See ei ole ühtlaselt jaotunud, vaid on koondunud teatud funktsionaalsetesse vooluringidesse. Näiteks nn Limbiline süsteem, mis vastutab mõtlemise ja tajumise eest. Täpsemalt mesolimbilises süsteemis, mis näitab rõõmu ja naudingu tundmisel dopamiini taseme tõusu.
See on dopamiini vahendatud tasu süsteem. Muu hulgas on see seotud „emotsionaalse mälu" ja õppimine süsteemi. Teist olulist süsteemi, milles dopamiin esineb, nimetatakse nigrostriataalseks süsteemiks ja see asub nn basaalganglionid. See süsteem mängib olulist rolli liikumise reguleerimisel. See pärsib keha liigseid liigutusi ja selgitab, miks näiteks dopamiinivaegusega patsiendid saavad teha ainult tugevalt värisevaid liigutusi.
