Hiina termin Qi (kõneldud tchi) on filosoofia ja ka meditsiin, mis tähistab nii inimeste kui ka keskkonna elujõudu. Hingamine, energia ja vedelik on selles kesksel kohal. Qi-sse uskuvatel inimestel on idee, et inimese organism ringleb vastavalt teatud mustritele ja siseorganid ring meridiaanidena.
Gongi termin tähistab tööd või võimekust. Kokkuvõttes tähendab Qigong võimet oma Qi-ga hakkama saada või seda kasutada. Algselt pärineb Qigong hiinlastelt ja on termin Qi (Chi) käsitlemiseks.
Hiina võitluskunstides on Qigongil keskne roll sise- ja välisjõudude arengus. Qigongis eristatakse „Dong Gongi” ja „Jing Gongi”. Viimane tähistab vaikivat chi-gongi, esimene liikuvat chi-gongi.
Qigongi päritolu peitub Hiina meditsiinis ja Hiina enesetervendamismeetodina. Qigong on midagi enamat kui lihtsalt harjutus või 60-minutiline programm, see on rada ehk eluga kaasnev rada, millest läänemaailmas sageli täiesti valesti aru saadakse. Alustades disharmooniate üldise reguleerimisega, arenes Qigong sümptomitega seotud meetodiks.
Qigongi eesmärk on suurendada individuaalset hetkelist jõudlust ja tajuda teadlikult Qi voogu. Sõltuvalt eesmärgist valitakse Qigongi seast erinevad harjutused. (nt ennetamine, rehabilitatsioon).
Qigongi kasutatakse Hiina võitluskunstides, meditatsioon ja keskendumine kui liikumisvorm vaimu ja keha kasvatamiseks. Seega hõlmab praktiline teostus mitte ainult hingamisharjutused aga ka keskendumisharjutusi, keha liikumisi ja meditatsioon harjutused. Põhimõtteliselt on see seotud Qi mobiliseerimisega.
Valdkonnas tervis, Qigong aitab stabiliseerida energiat tasakaal ja seeläbi haiguste vastu võitlemiseks. Qigong soodustab inimese hooldamist ja taastumist tervis, toetab tervenemisprotsessi, tugevdab immuunsüsteemi ja hoiab ära arvukalt haigusi. Energiavoog kehas parandab liikuvust ja seeläbi tugevdab tervikut närvisüsteem, veri süsteem ja lümfisüsteem.
Lisaks suurendab see vaimse ja emotsionaalse jõu kaudu keskendumisvõimet. Seetõttu on sellel mõju mitte ainult füüsiliselt, vaid ka psühholoogiliselt. Eriti kaasaegses ühiskonnas saab Qigongile erilise efekti tsivilisatsiooni olemasolevad haigused, näiteks seljaosa valu, veri kõrgsurve, reuma, süda haigused, peavalu uva
Teaduslik disain nagu seda tunneb lääne tsivilisatsioon, saab ta osaliselt viia tagasi Hiina protseduuride juurde, kirjeldus on siiski võimalik ainult hiina keeles. Qigongi ajalooline päritolu on väga kaugel. Juba Zhuangzis edastati siidipiltidega teatud harjutamisvorme.
Daoismis, budismis ja konfutsianismis kasutati Qigongi religioossetel eesmärkidel. Daoistlik “Xu Xun” kasutas mitmesuguste võitlusharjutuste tähistamiseks esimest korda mõistet Qigong. Vastupidiselt lääne filosoofiale, kus töötatakse pidevalt välja uusi meetodeid, millele kogu koolitus (vt harjutamiseks jne)
põhineb, läheb Kaug-Ida traditsioon tagasi tuhandete aastate vanuste meetodite juurde, mida antakse edasi põlvest põlve. 50. sajandi 20. aastal kasutati Qigongi tervis arsti Liu Guizheni harjutused. Hiina vanimas teoses umbes 200 eKr
“HUANG DI NEI JING SO WEN” nimetati tervise stabiliseerimiseks ja säilitamiseks esmakordselt harjutusi / kehaharjutusi. Meie lääne arusaam tervisest ja liikumisest on peaaegu hirmutav, kui kaua selle ülevaate saamiseks kulus. Esimest korda leiti Mawangdui külast umbes 2500 aasta taguseid andmeid, kus inimesi oli võimalik venitus ja hingamisharjutused.
Harjutusi peeti juba siis erinevate haiguste profülaktikaks. Shaolini munkade üksikud võtted leidsid Qigongis ainult väga hõreda harmoonia. Tehnikad koosnevad peamiselt lihaspinge meetoditest ja lõõgastus.
Nad üritavad koguda veri tsentraalselt ja anda see spetsiaalsetele kehaosadele. Koolitus võib kesta kuni 16 tundi. Pekingis Qigongi uurimisinstituudis on juba registreeritud üle 1000 erineva Qigongi vormi. Qigongi õppust tunnustatakse siis, kui vähemalt kaks neljast harjutuseüksusest õppuse raames ühendatakse.
Sellega püütakse luua üleminek taeva, maa ja inimese vahel. See puudutab tähelepanu, lahti laskmist ja distsipliini. See teadlik tähelepanu fookus loob teadvustamata sisemise pinge. Eriti võitluskunstides mängib olulist rolli alaline kolonn.
- Lõõgastus
- Puhkus
- Liikumine
- Hingamine
- Kujutlusvõime
- muusika
- Loomulikkus
