Atsetüülkoliini retseptor
. neurotransmitter atsetüülkoliin avaldab selle mõju erinevate retseptorite kaudu, mis on sisse ehitatud vastavate rakkude membraanile. Kuna mõnda neist stimuleerib ka nikotiin, neid nimetatakse nikotiinseteks atsetüülkoliin retseptorid. Teine klass atsetüülkoliin retseptoreid stimuleerib kärbseseene mürk (muskariin).
Muskariinsed atsetüülkoliiniretseptorid (mAChR) kuuluvad G-valguga seotud retseptorite rühma ja neid saab jagada erinevateks alatüüpideks (isovormid), mis on nummerdatud M1 kuni M5. M1 isovormi võib leida aju, näiteks corpus striatumis. Seda nimetatakse närvitüübiks.
M2 isovorm leitakse süda. M3 mAChR asub silelihastel veri laevad ja näärmed, näiteks süljenäärmed ja kõhunääre. Samuti vastutab ta rakkude happelise tootmise eest kõht.
Nii M4 kui ka M5 ei ole veel lõplikult uuritud, kuid mõlemaid leidub aju. Nikotiinhappe atsetüülkoliini retseptorid (nAChR) leiduvad peamiselt mootori otsaplaadil. Siin toimivad nad närviimpulsside edastamiseks lihastesse. nAChR on haigusega seoses eriti tuntud myasthenia gravis, milles nikotiiniretseptorid hävitatakse autoantikehade, mis lõppkokkuvõttes põhjustab lihaste ergastamise häireid.
Alzheimeri tõbi
Alzheimeri tõbi, mis on tuntud pärast esimest kirjeldajat Alois Alzheimerit, on nn neurodegeneratiivne haigus. See esineb eriti üle 65-aastastel inimestel ja selle järkjärguline suurenemine dementsus. Alzheimeri tõbi põhineb närvirakkude surmal selle tõttu naast beeta-amüloidpeptiidide ladestused rakkudes.
See rakusurm on tuntud kui aju atroofia. Eriti mõjutab see atsetüülkoliini tootvaid neuroneid, mille tulemuseks on aju ACh puudus. Kuna selle messenger-ainega on seotud arvukad kognitiivsed võimed ja protsessid, kogevad patsiendid haiguse käigus üha enam käitumisprobleeme ja võimetust osaleda igapäevaelus.
Kuna põhjuslik ravi pole veel saadaval, ravitakse haigust sümptomaatiliselt parimal võimalikul viisil. See saavutatakse peamiselt atsetüülkoliinesteraasi inhibiitorite, näiteks galantamiini või rivastigmiini, manustamisega, mis pärsivad atsetüülkoliini lagundavat ensüümi. Selle tulemuseks on neurotransmitter ajus.
Sama efekti saab saavutada ka eelkäija manustamisega valgud ACh. Eelkäija valgud on mitteaktiivsed valgu eellased, mis muunduvad ensümaatilise lõhustamise teel aktiivseks vormiks. Eelkäija valgud atsetüülkoliini hulka kuuluvad deanool ja meklofenoksaat.
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (tuntud ka kui idiopaatiline Parkinsoni sündroomvõi lühidalt IPS) on neurodegeneratiivne haigus. Seda haigust iseloomustavad selle peamised sümptomid, sealhulgas lihasjäikus (rangus), vähene liikumine (bradükinees), lihaste värisemine (värisemine) ja kehahoiaku ebastabiilsus (posturaalne ebastabiilsus) (vt: Parkinsoni tõve sümptomid). Selle tõsise haiguse peamine põhjus on nn aju kesknärvis paikneva nn substantia nigra närvirakkude järkjärguline surm.
Kuna need närvirakud vastutavad peamiselt selle tootmise eest dopamiini, on dopamiini puudus aju struktuuris järjest suurem basaalganglionid, mis on haiguse käigus liikumiseks hädavajalik. Teisisõnu võib rääkida ka teiste neurotransmitterite liiast. Eelkõige on need peamiselt noradrenaliin ja atsetüülkoliin.
Eriti atsetüülkoliini liigset hulka peetakse Parkinsoni tõve juhtiva sümptomatoloogia põhjuseks. Parkinsoni tõve teraapia hõlmab peamiselt dopaminergiliste ravimite ehk ravimite pakkumist suurendavat ravimit dopamiini ajus. Teine terapeutiline lähenemine, mida tugevate kõrvaltoimete tõttu enam peaaegu kunagi ei kasutata, on nn antikolinergilised ained, mida nimetatakse ka parasümpaatilisteks ravimiteks.
Need on ained, mis pärsivad muskariinatsetüülkoliini retseptoreid, inhibeerides ACh toimet. Sel viisil a tasakaal neurotransmitterite tasakaalustamatuse saavutamiseks. Sageli esinevad kõrvaltoimed antikolinergilised ained puudutavad peamiselt patsientide kognitiivsete võimete piiranguid, samuti segasusseisundeid, hallutsinatsioonid, unehäired ja väiksemad kõrvaltoimed nagu kuiv suu.
