Kuna sümptomid on sageli väga iseloomulikud, on kahtlus hepatiidi C-nakkus tekib sageli juhuslikult a ajal veri test põhineb ebanormaalsel maks väärtused. Täiendavaks selgitamiseks võib teha erinevaid katseid:
- Niinimetatud ELISA testi abil antikehade vastu hepatiidi C-viirust saab avastada 3 kuud pärast nakatumist. Kuid kuna antikehade võib kehas olla veel aastaid kuni aastakümneid pärast haiguse ületamist, see pole veel kindel näide.
- If antikehade vastu hepatiidi Leiti C-viirus, diagnoosi tuleb lisaks kinnitada nn PCR-testiga. See võimaldab otseselt tuvastada C-hepatiidi viirus veri.
- Teine rutiinselt läbiviidav uuring on sonograafia. See on ultraheli uuring, mis annab esimesed vihjed seisund Euroopa maks.
- Umbes a maks biopsia saab selgeks, kui tõsine haigus on.
C-hepatiidi ravi
Ägeda hepatiidi korral varakult ravi koos interferoon-alfa mitu nädalat võib ravida peaaegu kõiki juhtumeid. Interferoon-alfa on looduslikult esinev glükoproteiin (valgu-suhkur ühend), mille inimkeha toodab selleks, et ennast võõraste ainete eest kaitsta. Kroonilise viirusega inimestel C-hepatiidi, keha enda toodetud interferoon on tõenäoliselt viiruse edukaks tõrjumiseks ebapiisav. Interferoon ravi seetõttu aitab immuunsüsteemi võidelda sellega.
Kroonilises C-hepatiidi, kasutatakse kombineeritud ravi. Patsient saab alfa-interferooni koos ribaviriin (viirusevastane ravim) mitme kuu jooksul. Sõltuvalt haiguse tõsidusest see ravi on edukas 50–80 protsendil patsientidest. Lisaks saab patsient oma teraapia õnnestumisele kaasa aidata tervis-teadlik käitumine. See hõlmab füüsilist puhkust ja maksa veelgi kahjustavate ainete vältimist, näiteks alkohol ja ravimid.
Uus lähenemisviis vaktsineerimisele ja ravile
Kuna kõik patsiendid ei reageeri kombineeritud ravile ja sageli on olulisi kõrvaltoimeid, on tõhusa vaktsiini leidmiseks intensiivsed uuringud käimas. Kanada uurimisrühm on nüüd saavutanud osalise edu. Teadlased viisid viiruse valgu hiirte nn dendriitrakkudesse. Need immuunsüsteemi hoiatada keha sissetungijate eest. Neil õnnestus immuunsüsteemi hiirtel ja käivitades sihitud kaitsereaktsiooni.
Seejärel said vaktsineeritud loomad viirusnakkusega palju paremini hakkama. Kanada ülikooli teadlaste sõnul võiks vaktsineerimist kasutada lisaks ennetavale kaitsele ka immunoteraapiana. * * Uuringut tutvustati ajakirjas Journal of Genral Virology (kd 87, lk 1).
