Sünonüümid laiemas tähenduses
Isoleeritud või piiratud lugemis- ja õigekirjanõrkus, düsleksia, düsleksia, düsleksia, lugemis- ja õigekirjahäired, LRS, lugemis- ja õigekirjanõrkus, lugemis- ja õigekirjahäired, osaline jõudlusnõrkus, osalise jõudluse häire
Levinud kirjutamisvead
Legastenia, düsleksia.
Määratlus
Düsleksia, erinevalt teisest õppimine sisu, peetakse seda lugemise ja kirjutamise nõrgaks toimimiseks. Klassikalist on alati raske eristada düsleksia ning lugemis- ja õigekirjaraskused (LRS). Sümptomaatiliselt on need mõnikord väga sarnased.
Diferentseerimise üks peamisi omadusi on intelligentsuse ja tulemuslikkuse vastuolu mainitud valdkondades. Samuti on märgatav, et see probleem ei mõjuta teisi koolipiirkondi. "Klassikaline düsleksik" on seetõttu võimeline headeks tulemusteks teistes õppeainetes, näiteks matemaatikas.
Teraapia õnnestumiseks on oluline, et düsleksia sümptomid tunnistatakse varakult ja düsleksia diagnoos tehakse võimalikult kiiresti. Diagnoosimisprotsessi käigus on alati oluline tagada, et testiprotseduurid annaksid juba esialgsed näidustused toetatavate piirkondade kohta (= tugidiagnoos). Ebanormaalse lugemis-, kirjutamis- ja õigekirjaomaduse sümptomid on mitmekordsed.
Tavaliselt analüüsitakse üldisi vigu ja määratakse need vastavatele probleemvaldkondadele, mida seejärel teraapia käigus konkreetselt käsitletakse ja koolitatakse. Ei tohi põlata ka asjaolu, et probleemseid piirkondi saab eristada: Düsleksia esmased ilmingud Düsleksia sekundaarsed ilmingud võib eristada:
- Düsleksia esmased ilmingud
- Düsleksia sekundaarsed ilmingud
Esmased ilmingud avalduvad peamiselt lapse soorituses. Tähtsad on näiteks lugemisvõime (vormiline aspekt), lugemiskiirus ja vigade arv, kuid tähelepanuta ei saa jätta ka vigade tüüpe (kvalitatiivne aspekt), arusaamist lugemisest (sisuline aspekt), samuti rõhuasetusi ja fraase (esteetiline aspekt). lugemisvõime hindamisel.
Kirjutamise puhul on olukord sarnane. Sisulist aspekti võib näha näiteks lapse võimes end kirjalikult väljendada. Esmaste ilmingute hulka kuulub ka vigade süsteem, mille tüpoloogiat käsitletakse erinevalt.
Vead välimuse järgi järjestatud (fenomenoloogiline veatüpoloogia; kirjeldav vea rühmitamine)
- Sõna väljajätmine: terveid sõnu ei kirjutata
- Väljajätmised: Sõna erinevaid (üksikuid) tähti ei kirjutata
- Sõnalisandid: Lisatakse terved sõnad
- Lisandused: Sõna sisse on integreeritud erinevad (üksikud) tähed
- Kaashäälikute segadus: n asemel n jne.
- Häälte segadus: täishäälikute segunemised, nt u asemel u, näiteks sõnas: ja -> ond
Põhjenduspõhine vigade integreerimine (pragmaatiline, funktsioonigeneetiliste vigade tüpoloogia)
- Mälu vead (probleemid asuvad mälupiirkonnas): Mäluvigade rühm sisaldab sõnu või sõnaosi, mis on väga sageli valesti kirjutatud.
- Tajuvead (probleemid asuvad tajumise piirkonnas): Tajuvigade rühma kuuluvad kõik sõnade valju õigekirja rikkumised. Tajuvead ise jagunevad sageli veelgi, näiteks järgmisteks: Taju lagunemisvead (WD), nt: üksikute helide, täishäälikute (aeiou), konsonantide (= kaashäälikud) puudumine; puudu kahekordistamine: kammfehlende asemel kam venitus (Peegli asemel spigel), lisades üksikud helid, täishäälikud (aeiou), kaashäälikud (= kaashäälikud); üleliigne kahekordistamine (särgi asemel pärssimine), üleliigne venitamine: nina asemel sulgemineSõnal pole sarnasust tegelikult otsitud sõna foneetilise pildiga (= sõnamoodustus) Taju suuna viga (WR), nt.
pöörded (b - d), peegeldused (p - q, st - eim, tähtede järjestus (Auot - Auto) Taju eraldusvead (WT), nt: täishäälikute segiajamine, konsonantide segiajamine (bp, bd, fw) Viga üldine taju (WG), nt: Tähtsõnade järjestused, mis ei edasta kirjutatud sõna tähendust. Vead tajutava ulatuse piirkonnas (nt sõnade algused või lõpud) jäetakse klassikaliselt välja
- Taju taandamise viga (WD), ntB
: Üksikute helide, täishäälikute (aeiou), konsonantide (= konsonantide) puudumine; kahekordistamise puudumine: kammi asemel Kam Puuduv venivus (peegel peegli asemel), üksikute helide, täishäälikute (aeiou), kaashäälikute (= kaashäälikute) lisamine; üleliigne kahekordistamine (särk särgi asemel), üleliigne pikenemine: nahasõna Nahse asemel pole sarnasust tegelikult otsitud sõna foneetilise pildiga (= sõna koostis)
- Taju suuna vead (WR), nt pöörded (b - d), peegeldused (p - q, st - eim, tähtede järjekord (Auot - Auto)
- Taju tajumise viga (WT), nt: täishäälikute segiajamine, konsonantide segiajamine (bp, bd, fw)
- Viga üldises tajus (WG), nt
: Kirjajärjestused, mis ei anna edasi kirjutatu tähendust.
- Tavaliselt jäetakse vead tajutava vahemiku (WU) piirkonnas, nt sõnade algus või lõpp
- Reeglivead (probleemid on reeglite tundmise ja rakendamise valdkonnas): Reeglivigade rühm sisaldab vigu, mis on tehtud seetõttu, et teatud õigekirjareegleid ei kohaldata õigesti või need on üldiselt tundmatud. Siia kuuluvad “klassikalised” kirjavead, mis esinevad sõnade suurtähtede ja väiketähtede vigadena, vigadest sõnade tuletamisest tulenevate vigadena (sõna familyWordStem) jne.
- Reeglivigade rühm sisaldab vigu, mis on tehtud seetõttu, et teatud õigekirjareegleid ei rakendata õigesti või need on üldiselt tundmatud. Siia kuuluvad “klassikalised” õigekirjavead, mis esinevad vigade kujul suurtes ja väikestes sõnades, vigadest, mis tulenevad sõnade valest tuletamisest (sõna familyWord tüvi) jne.
- Tajumisjaotuse viga (WD), nt
: Puuduvad üksikud helid, täishäälikud (aeiou), konsonandid (= konsonandid); puuduv kahekordistamine: kammi asemel puudu venitus (peegel peegli asemel), üksikute helide, täishäälikute (aeiou), kaashäälikute (= kaashäälikute) lisamine; üleliigne kahekordistamine (särk särgi asemel), üleliigne pikenemine: nahasõna Nahse asemel pole sarnasust tegelikult otsitud sõna foneetilise pildiga (= sõna koostis)
- Taju suuna vead (WR), nt pöörded (b - d), peegeldused (p - q, st - eim, tähtede järjekord (Auot - Auto)
- Taju tajumise viga (WT), nt: täishäälikute segiajamine, konsonantide segiajamine (bp, bd, fw)
- Viga üldises tajus (WG), nt: kirjajärjestused, mis ei anna edasi kirjutatu tähendust.
- Tavaliselt jäetakse vead tajutava vahemiku (WU) piirkonnas, nt sõnade algus või lõpp
- Reeglivigade rühm sisaldab vigu, mis on tehtud seetõttu, et teatud õigekirjareegleid ei rakendata õigesti või need on üldiselt tundmatud. Siia kuuluvad “klassikalised” õigekirjavead, mis esinevad vigade kujul suurtes ja väikestes sõnades, vigadest, mis tulenevad sõnade valest tuletamisest (sõna familyWord tüvi) jne.
