Addisoni kriis Addisoni tõbi

Addisoni kriis

Addisoni kriis tekib siis, kui keha vajab rohkem kortisooli, kui see on antud olukorras saadaval. Enamasti juhtub see stressirohketes olukordades. Nende hulka kuuluvad tõsine füüsiline stress, aga ka palavikuga nakatumine, seedetrakti infektsioon või operatsioon.

Samamoodi võib sellise kriisi põhjustada tõsine psühholoogiline stress, trauma või kortisoolravi järsk katkestamine. Neerupealiste infarkt põhjustab ka neerupealiste funktsiooni kadu ja hormoonipuudust. Addisoni kriis on ägedalt eluohtlik olukord, kus keha ei suuda stressiolukorrale sobivalt reageerida, mille tagajärjeks on tõsine vereringehäired mis võib viia kooma.

Puudumise tõttu hormoonid mida toodavad neerupealised, regulatsioon veri rõhk on piiratud. Hormooni puudulikkuse tõttu kaotab keha soolasid ja vett, mis viib selle languseni veri surve. Kiire kortisooliravita võib see viia seisundini šokk, mis võib viia kooma või halvimal juhul olla surmav. Kriis avaldub läbi iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, palavik, segasus, hüpoglükeemia ja langus veri rõhk viib südamepekslemiseni. Sageli Addisoni tõbi kriis on põhjus, miks tekib kahtlus Addisoni tõves.

Sekundaarne neerupealiste puudulikkus

Sekundaarne neerupealiste puudulikkus on nn hüpofüüsi. See on osa inimesest aju ja sellel on stimuleeriv toime neerupealised vabastades teatud hormoonid. Need hormoonid sisaldavad loomulikult messenger-ainet ACTH (adrenokortikotroopne hormoon), mis tekib adenohüpofüüsis või hüpofüüsi ja kutsub esile kortisooli tootmise neerupealised pärast vabastamist hüpofüüsi mõnikord ei tööta korralikult ja selle tulemusel tekib ebapiisav kogus ACTH.

Rikke põhjuseks võib olla kasvaja. Häiritud tootmise tõttu ei saa messenger-ained toimida oma sihtkohas ja neerupealise koorel puudub kortisooli tootmise võime. Haigestunutel tekib seejärel nn hüpokortisolism, st ebapiisav kogus kortisooli veres või keha ringlus.