Diagnoos
Floreti samblik on tavaliselt kliiniline diagnoos. See tähendab, et arst saab kliinilise pildi, st naha ja patsiendi välimuse põhjal teha järeldused diagnoosi kohta haiguslugu. Laboratoorsed testid ja edasine diagnostika on siis tühised.
Tavaliselt pöörab ta tähelepanu naha välimusele. Eelkõige otsib ta punetust ja ketendust. Lisaks pöörab ta tähelepanu sellele, kas naha ümar, ovaalne välimus on teistest suurem.
See ilmub tavaliselt esimesena ja seda nimetatakse esmaseks naast või esmane medaljon. Esmane medaljon on tavaliselt pagasiruumist ja on keskelt kahvatu ning väljast punetav. Lisaks küsib arst selliseid sümptomeid nagu sügelus ja üldine väsimus.
Need aga tavaliselt puuduvad. Tüüpilise kliinilise pildi ja haiguse kulgu korral ei ole edasine diagnoosimine vajalik. Kui leiud on ebaselged, siis nahk biopsiaehk naha peenkoe uurimine mikroskoobi all võib anda teavet diagnoosi kohta. Puuduvad asjakohased laboratoorsed uuringud floret-samblik.
Ravi
Spetsiifiline ravi floret-samblik ei ole tavaliselt vajalik, kuna haigus paraneb iseenesest hiljemalt 8 nädala pärast. Toitvad kreemid ja salvid võivad aidata parandada ketendava ja punetava naha välimust. Nahaärritusi tuleks vältida.
Seetõttu on soovitatav mitte kanda eriti liibuvaid rõivaid ega kitsendavaid riideesemeid, näiteks vööd. Samuti tuleks vältida naha liigset kuivatamist. Seetõttu ei soovitata pikki ja kuumaid vanne või dušši.
Saunaskäigud või eriti higine sport võib samuti nahka ärritada. Kerge päevitamine võib sümptomeid leevendada, kuid liigne päikese käes viibimine või isegi päikesepõletus tuleks iga hinna eest vältida. Tugeva sügeluse korral võib toimeainetega salve ja losjoneid, mis leevendavad sügelust, näiteks nõrk glükokortikoidid or antihistamiinikumid, kasutatakse aeg-ajalt. Kuigi herpes viirused on kahtlustatav erüteemi viiruslik põhjus, ei soovitata ravi tavaliselt kasutatava toimeainega atsükloviiriga.
