Emaka põletiku diagnoosimine
Emakakeha põletiku esimene märge võib olla menstruatsioonihäired, eriti kui need ilmnevad näiteks seoses tupe kirurgiliste protseduuridega. Kui müomeetrium on kahjustatud, siis emakas on kliinilise läbivaatuse käigus ka valus ja suurenenud. Määrimine (nn kohalik preparaat), mis tuleks võtta günekoloogiline läbivaatus, näitab leukotsüütide rikast eritumist, mis näitab põletikku.
Lisaks võib määrdumise saata ka laborisse, et kultuuri järgi määrata käivitavad patogeenid. Võttes a veri põletiku parameetrite kontrollimiseks vajalik proov ei aita tavaliselt diagnoosi panna. Tõelisi tõendeid emaka keha põletiku kohta saab aga ainult koeproovi võtmisega. Selle koeproovi saab kraapimise käigus (curettage või abrasio). Kui menstruaaltsükkel on häiritud, tuleks see läbi viia ilma ebaõnnestumiseta, kuna need pole mitte ainult põletiku sümptomid, vaid võivad viidata ka vähk.
Emakapõletiku ravi
Kui emaka keha on põletikuline, võib see harvadel juhtudel ulatuda kuni munajuhad või isegi munasarjad. See nn salpingiit või vaagnapõletik põhjustab haigestunud patsientidel tugevat haigustunnet.
Endometriidi erivormid - võõrkeha endometriit
Võõrkeha endometriit võib areneda naistel, kes kannavad emakasisene seade ehk spiraali. Kõige suurem risk põletiku tekkeks on naistel, kellel pole veel lapsi ja kes on alla kahekümneaastased. Kuid ka pärast sünnitust on risk endiselt suurem.
Seda suurendab veelgi ebalev eluviis. Mähise tüüp mõjutab ka nakkusohtu. Näiteks on naised, kes kannavad vasktraadiga mähitud spiraali (vaskspiraal), oluliselt suurem risk kui hormoonspiraaliga naised (nt Mirena).
Mähise põhjustatud nakkuse vältimiseks tuleks enne mähise sisestamist välistada suguelundite infektsioon. Infektsiooni avastamisel tuleb spiraal sisestada alles pärast piisavat ravi ja täielikku paranemist. Pärast spiraali edukat positsioneerimist tuleb kontrollida lokaliseerimise ja põletiku parameetreid.
Kui see näitab põletikule viitavaid kõrvalekaldeid, tuleb emakasisene seade eemaldada. Kuna noorukitel on risk märkimisväärselt suurenenud, ei tohiks spiraali sisestamine kergekäeliselt toimida. Seniilne endometriit esineb vanemas eas.
Pooltel patsientidel on põletik endomeetriumi ja vähk endomeetriumi (endomeetriumi kartsinoom). Seniilse endometriidi päästik on sisemise osa adhesioonid emakakaela, näiteks pärast emakakaela põletik või uute koosseisude tõttu, mis takistavad sekretsiooni voolamist emaka kehast. Järelikult koguneb see organismi kehasse emakas.
Sel juhul räägitakse seromeetrist. Kui sekretsioon on mädane, ei nimetata seda enam seromeetriks, vaid püomeetraks. Lisaks kiiritamine KTK piires emakas (emakasisene) võib olla ka sekretsiooni säilitamise põhjus.
Mõjutatud patsiendid kurdavad intensiivset valu alakõhus, millel võib olla kontraktsioonilaadne iseloom. Palavik, survet valutav emakas ja mädane veri eritist võib täheldada ka sekretsiooni osalise äravoolu korral. Terapeutiline eesmärk on taastada sekretsiooni väljavool.
See saavutatakse nn Fehlingi toru laiendamise ja sisestamisega emakakaela. Samuti on näidustatud antibiootikumravi. Pärast põletikunähtude kadumist tuleb kraapimine (curettage või abrasio) tuleb välistada vähk.
Endometritis puerperalis on emaka limaskesta põletik, mis esineb sünnitusjärgsel perioodil, st vahetult pärast sündi kuni kuus kuni kaheksa nädalat pärast sündi. Endometritis puerperalis võib olla põhjustatud ka a nurisünnitus või valesti sooritatud abort. See on kõige sagedasem sünnituse põhjus palavik.
Endometritis puerperalis on põhjustatud bakterid mis tõusevad läbi tupe emaka kehasse. Enamikul juhtudel on nakkus põhjustatud erinevate kombinatsioonidest bakterid (segainfektsioon). Kõige tavalisemad on ß-hemolüütilised streptokokid, stafülokokid, enterokokid, Escherichia coli ja Proteus.
Edendamise edendamine bakterid on endometriidiga patsiendid sünnitusjärgne periood kurdavad ebameeldiva lõhnaga sünnitusjärgset tühjenemist. Haiguse progresseerumisel on kõrge palavik esineb ka. Tüsistused tekivad põletiku levikust.
Alguses on põletik lokaalne, kuid edasisel käigul levib see süsteemselt ka kogu kehas, mis äärmuslikel juhtudel võib viia veri mürgitus (sepsis) šokk, vere hüübimishäired ja mitme organi puudulikkus. Nende potentsiaalselt tõsiste komplikatsioonide tõttu on vajalik piisav ravi. Endometritis puerperalise puhul viiakse see algul läbi rasestumisvastaste vahenditega, mis soodustavad emaka kokkutõmbumist.
Üks selline kontraktiilne aine on oksütotsiin, mis vastutab ka kokkutõmbeid emaka sünnituse ajal. Kui emakasse jääb materjali, tuleb kraapida (curettage või abrasio) on nende jääkide eemaldamiseks vajalik. Samuti võib osutuda vajalikuks nende laiendamine emakakaela et sünnitusjärgne saaks probleemideta välja voolata. Ei antibiootikumid kerge endometriidi puerperalise korral on vaja manustada.
Kui aga põletik on levinud ümbritsevatesse struktuuridesse, siis laia spektriga antibiootikumid edasise leviku vältimiseks tuleb kasutada. Äärmuslikel juhtudel koos veremürgitus (sepsis), hüübimishäired ja mitme organi puudulikkus, intensiivne meditsiiniline järelevalve ja teraapia on näidustatud.
- Enneaegne põie rebend,
- Pidevad tupeuuringud,
- Kirurgiline vaginaalne sünnitus,
- Keisrilõige,
- Platsenta jäänuste säilitamine,
- Nädalase jõe ülekoormus.
