Sissejuhatus
Käe kõõluse põletik on põletikuline ja valulik käelihase kõõluse haigus, mis on tavaliselt põhjustatud ülekoormusest või valest koormamisest. Käsi on varustatud suure hulga lihastega, mis on vastava stabiilsuse tagamiseks kõõluse abil luu külge kinnitatud. (vt käelihaseid) Kõõluse põletikud esinevad suhteliselt sageli ja võivad ühelt poolt põhjustada pikaleveninud kaebusi, teiselt poolt aga ka sellest tulenevaid liikumispiiranguid.
Käte kõõluste põletiku põhjused
Enamasti on käe kõõluse põletik põhjustatud ülekoormusest või valest laadimisest. Kõõluse luu läheduse tõttu põhjustab iga liikumine alati märkimisväärset hõõrdumist ja seega kõõluse võimalikku ärritust. Tavalisi ja harjumuspäraseid liikumisi saab aga tavaliselt teha ebamugavustundeta.
Kui aga käsi on mingil viisil ülekoormatud, tõstes raskeid koormusi või kui käsivarrel tehakse väga harjumatuid liigutusi, võib hõõrdumine suureneda. Lühiajaline hõõrdumine ei kipu ka põletikku tooma, kuid väga sagedased ja sageli sooritatud liigutused põhjustavad hõõrdumist. See võib seejärel põhjustada Kõõlused.
Isegi pikad vale koormuse perioodid võivad põhjustada Kõõlused. Põletikud kõõluse piirkonnas, kui need kestavad pikka aega, põhjustavad muidu väga stabiilse kahjustuse Kõõlused ja muudavad need poorseks. Kui lihast ei säästeta pidevalt ja sobivat ravi ei alustata, võib kõõlus rebeneda või puruneda, mis mitte ainult ei põhjusta väga tugevat valu, kuid võib põhjustada ka funktsiooni kaotuse ja mõnikord isegi lihase täieliku kasutuse.
Millised on kõõluse põletiku sümptomid käes?
Kõõlusepõletiku ravi õlavarre tehakse tavaliselt konservatiivselt, st kirurgilist ravi on harva vaja. Kõige olulisem meede pärast põletiku diagnoosimist õlavarre kõõlus on puhata ja liikumatus. Seega liigutused, mis on viinud kõõluse põletikuni õlavarre esialgu ei tohiks teha.
Käsi tuleks hoida paigal, kuid mitte täielikult liikumatult. Regulaarne jahutamine, eriti vahetult pärast põletiku algust, võib aidata sümptomitel kiiremini taanduda. Jahutamiseks võite kasutada rätikusse mähitud jääkotti ja asetada see valuliku kõõluse kohale umbes 5-10 minutiks.
Jääpakke ei tohiks panna otse nahale, sest tohutu külm võib nahka ja selle kahjustada laevad kui see puutub nendega otseselt kokku. Seejärel tuleks kogu asi teha 2-3 korda päevas. Jahutusgeelid koos põletikuvastaste toimeainetega nagu ibuprofeen (Doc®Gel) või diklofenak (Voltaren®) aitavad ka taastumist soodustada.
Väga raske põletiku korral võib osutuda vajalikuks kasutada tugevama põletikuvastase toimega tablette. Ka siin toimeained ibuprofeen ja / või diklofenak saab kasutada. Käsivarre kõõluse põletiku konservatiivseks raviks on saadaval mitmeid salve, mille toime aitab mõõduka põletiku korral väga hästi.
Doc®Gel sisaldab toimeainet ibuprofeen ja seda saab rakendada käe valulikule piirkonnale 2-3 korda päevas, kui allergiat ei esine. Diklofenak, mis on saadaval ka kujul a valu geel, on sageli mõnevõrra tugevama põletikuvastase toimega. Seda saab apteegist osta apteegist kaubanime Voltaren® all ja seda tuleks 2-3 korda päevas manustada ka põletikulisele kõõluse piirkonnale.
Kytta® salvid on jahutava ja ka kergelt põletikuvastase toimega ning neid saab eelnevalt proovida. Ärinime all Mobilat® salv on saadaval ja seda saab edukalt kasutada mõlema jaoks liigesevalu ja lihasvalud. Toimeaine on flufenaamhape, millele omistatakse põletikuvastane toime.
Ka Mobilat® saab rakendada 2-3 korda päevas lihase valutavatele piirkondadele.
- Doc®Gel sisaldab toimeainet ibuprofeeni ja seda võib manustada 2-3 korda päevas käsivarre valulikku piirkonda, kui allergiat ei esine.
- Diklofenak, mis on saadaval ka kujul a valu geel, on sageli mõnevõrra tugevama põletikuvastase toimega. Seda saab käsimüügist apteekidest kaubanime Voltaren® all ja seda tuleks ka 2-3 korda päevas kasutada põletikulise kõõluse piirkonnas.
- Kytta® salvid on jahutava ja ka kergelt põletikuvastase toimega ning neid saab eelnevalt proovida.
- Ärinime all Mobilat® salv on saadaval ja seda saab edukalt kasutada liigesevalu samuti lihasvalude vastu.
Toimeaine on flufenamiinhape, millele omistatakse põletikuvastane toime. Samuti võib Mobilat®-i manustada 2-3 korda päevas lihase valutavatele piirkondadele.
Niinimetatud teipimisprotseduuris kinnitatakse kahjustatud valuliku lihase külge selle leevendamiseks elastne ja isekleepuv lint. Lihaste teipimise täpset toimemehhanismi pole veel selgitatud.
Eeldatakse siiski, et igapäevaelus kanduvad lihasele mõjuvad jõud pealekantud teibi kaudu naabruses asuvatele tervetele lihastele ja nahale, kaitstes nii haiget lihast. Lint, mis on saadaval kui kinesiotapenäiteks tuleks kanda kuivale, rasvavale nahale ja ilma tõmbeta. Lint võib jääda samasse kohta mitu päeva kuni nädalat.
Kui sümptomid siiski ei parane, tuleks ravi kontseptsioon kriitiliselt üle vaadata. Täna on teipimise protseduur lihaste ja liigeste haiguste ravi lahutamatu osa. Üks kõõluse põletiku konservatiivse ravi kõige olulisemaid meetmeid õlavarre on piisav liikumatus.
Kuna aga kätt kasutatakse paljude liigutuste ajal automaatselt ja mõtlemata, on mõnikord vajalik kinnitus sidemega. Sidumiseks kasutatakse elastseid sidemeid, mis peaksid seejärel katma käe kahjustatud ja valuliku osa. On oluline, et sidet ei saaks õlale kinnitada liiga suure pinge all.
Lisaks immobiliseerimisele on sidumisel ka valuvaigistav toime, kuna see surub koele kokku. Sideme võib ka käsivarrel püsida mitu päeva, kuid seda tuleks hiljem vähemalt muuta ja kätt tuleks selles raamistikus uuesti uurida. Lisaks tavapärasele meditsiinilisele ravile on ka mõned kodused ravimid, mida on sajandeid kasutatud põletikuliste lihasehaiguste ravis. Kvarkmähiseid kasutatakse sageli edukalt.
Siin tuleks jahutatud kohupiimajuust kanda rätikule ja asetada seejärel kahjustatud lihasele või ümbritseda selle ümber. Öeldakse, et kvark vähendab jahutades olemasolevat põletikku, kuid peatab ka teatud koostisosade põletikulised protsessid. Teine pole teaduslikult tõestatud.
Lisaks kasutatakse Franzbranntweini käsivarre kõõluste põletiku ravis. Sellel lahusel on tugev jahutav toime ja see peaks seetõttu põhjustama ühelt poolt nii põletiku pärssimist kui ka valu vähenemist. Lisaks on olemas ka taimseid teesid, millel väidetavalt on kehas ka põletikuvastane toime.
Koostisosad tuleks üle valada kuuma veega, tavaliselt kuivatatud olekus ja seejärel lasta teel umbes 10 minutit järsku tõmmata. Tass seda põletikuvastast teed tuleb juua mitu korda päevas. Lisaks lihas- ja kõõlushäirete kasutamisele võib seda teed kasutada ka muude organismi põletikuliste protsesside korral.
Õlavarre lihaskõõluste raske põletiku korral ei tohiks teed siiski võtta ainsa ravina, vaid ainult kaasneva meetmena.
- Ingver,
- Kurkum,
- Kallis,
- Kookosõli ja
- Kaneel.
Õige homöopaatilise ravimi valimiseks tuleks kaaluda mõningaid asju, mis pole valu, lokaliteedi ja sellega kaasnevate sümptomitega tihedalt seotud. Näiteks võib teatud homöopaatilisi ravimeid kasutada suurema tõenäosusega, kui patsient kurdab lisaks lihasvalule ka öist rahutust või muud sarnast.
Ravimite õige valiku tegemiseks tuleb patsienti vajaliku täpsusega küsitleda. Üldiselt võib siiski öelda, et liigese- ja lihasvalude ning ka õlavarre kõõlusepõletike korral kasutatakse sageli järgmisi homöopaatilisi preparaate: Acidum pricrinicum, Aranin, Bellis perennis, Ferrum phosphoricum ja Hamamelis. Ravimit võetakse nn gloobulite kujul.
Need on väikesed kerakesed, mida tuleb võtta teatud kellaaegadel. Oluline on märkida, et pärast ravimi võtmist võivad sümptomid esialgu veidi halveneda, kuid seejärel kiiresti paraneda ja lõpuks paraneda. Homöopaatilisi ravimeetodeid saab igal ajal kasutada lihaste kergete vormide kaasnemisel. Väga raske lihasepõletiku korral tuleks selle asemel kasutada õigeusu meditsiinilisi meetmeid.
