Bursiit olekrani, kõnekeel: õpilaste küünarnukk Bursiit olekrani on küünarnuki piirkonnas vahetult naha all paiknev valulik põletik, mis võib olla septiline (bakterite kolonisatsiooniga) või aseptiline. Diagnoos pannakse enamasti kliiniliste sümptomite põhjal, adekvaatse ravi korral on paranemisvõimalused väga head.
Põhjus
Sagedasematel juhtudel bursiit olecrani ehk olekranooni kaitsva bursa põletik tekib väljastpoolt tuleva mehaanilise ärrituse tõttu. See vorm bursiit on seetõttu atraumaatiline, st ilma väljastpoolt tuleva lahtise vigastuseta. Kõnekeelne termin “õpilaste küünarnukk” viitab tavalisele ärrituse põhjuseks: korduv pikaajaline küünarnukil puhkamine lauatöö ajal võib vallandada kõhupõletiku.
Kuid põhjuseks võib olla ka lahtine vigastus. Torke, lõike või muu lahtise vigastuse põhjustatud bursiit on tavaliselt septiline (mädane), kuna vigastus loob sisenemispunkti bakterid. Vähenenud vastupanuvõimega patsientidel, näiteks neil, kelle immuunsüsteemi on nõrgestatud (alla surutud) poolt keemiaravi või teatud haiguste korral võib septiline bursiit tekkida ka ilma lahtise vigastuseta või väga väikese vigastuse kaudu.
Bursiit pärast kukkumist
Pärast küünarnukile kukkumist võib sealne bursa pigistades ärrituda, kuid jääb suletuks. See stiimul põhjustab bursas seroosse, st seerumitaolise efusiooni, mida on sõltuvalt selle suurusest tunda või isegi näha küünarnukist. Efusioon surub bursa seinale, põhjustades valu ja puudutustundlikkus.
Bursa ärrituse tagajärjel võib edasisel sügisel tekkida aseptiline bursiit. Terapeutiliselt peaks küünarnukk olema immobiliseeritud ja valu-sümptomite leevendamiseks tuleks anda leevendavaid või põletikuvastaseid ravimeid. Pärast kukkumist imendub efusioon tavaliselt bursa pinnarakkudesse.
Kui efusioon väheneb, vähenevad ka sümptomid ja bursiit. Kui kukkumine on ühekordne sündmus, mis ärritab bursat ja kui see ei ole muul viisil koormatud, näiteks küünarnukk toetub bursale, ei ole oodata sümptomite kroonimist ja püsivaid muutusi bursa koes. Nii septilise kui ka aseptilise vormi korral on peamiseks sümptomiks valulik, põletamine turse olekranoni kohal, mis on tavaliselt puutetundlik.
Turse põhjustab efusioon ehk vedeliku kogunemine bursasse, mis on osa põletikureaktsioonist; see võib ulatuda kanamuna suuruseni. Septilise vormiga kaasneb tavaliselt punetus ja ülekuumenemine ning sageli on see puutetundlikumgi. Selle põletikuvormi korral väärtustab põletik veri on samuti silmatorkavad (arvu suurenemine valged verelibled = leukotsütoos ja põletikuparameetri suurenemine, C-reaktiivne valk = CRP).
Lisaks viitavad küünarnuki piirkonna haavad bakterite tekkele. Bursa küünarnukist on suletud üksus, mis on täidetud nn sünoviaalvedelik mida bursa ise toodab ja jälle laguneb. Tavaliselt on see vedelik selge ja vaba mikroobe.
Kui aga mikroobe tungivad bursasse väljastpoolt, näiteks lahtise vigastuse korral võivad need seejärel põhjustada bakteriaalset bursiiti. Sellega kaasneb punnis, valu-tundlik ja punetav küünarnukk. Selle tulemusena muutub keha valgeks veri rakud, mis on selle põletiku vastu kaitseks saadaval.
Üks valge vorm veri Seejärel võivad moodustuda rakud, "neutrofiilide granulotsüüdid". mäda, mis koosneb uppunud rakkudest. Kui bursa on torgatud, mäda ilmub erineva konsistentsiga hägune kollakas vedelik. Bursiidi korral koos mäda, tuleb see rõhu vabastamiseks ja nakkuse edasise leviku vältimiseks alati eemaldada. Seetõttu on ravi kas punktsioon esmalt Bursa ja eemaldage see vajadusel operatsiooni ajal täielikult.
Seda tuleks teha võimalikult kiiresti, et vältida mikroobe vereringesse levimise eest ja oht veremürgitus. Sellega võib kaasneda sihipärane antibiootikumravi punktsioon kui ümbritsev kude on bakteritega saastunud. Diagnoos tehakse kliiniliselt, st ülalkirjeldatud sümptomite põhjal.
An Röntgen kasutatakse tavaliselt luuliste kiindumuste välistamiseks, vastasel juhul ei ole täiendavate kuvamisprotseduuride kasutamine reegel. Aseptilises vormis on ravi tavaliselt konservatiivne, st mittekirurgiline. Siin on valik jahutamine, põletikuvastaste ravimite lokaalne või süsteemne manustamine (antiflogistika) ja vajadusel ajutine immobiliseerimine.
Kui olulist paranemist ei toimu, eemaldatakse bursa kirurgiliselt (bursektoomia). Septilise bursiidi korral tehakse alati kirurgiline eemaldamine. Lisaks, antibiootikumid tavaliselt manustatakse või sisestatakse põletikupiirkonda ja eemaldatakse paar päeva pärast operatsiooni.
- Lisateavet küünarliigese bursiidi ravi kohta
Kui küünarnuki korduv bursiit esineb sageli või kui tegemist on tõsise bakteriaalse põletikuga, võib sümptomite leevendamiseks kaaluda operatsiooni. Korduva bursiidi põhjusteks võivad olla näiteks liikumisest tingitud suurenenud koormus küünarnukile või olla põhjustatud organismis toimuvatest immunoloogilistest protsessidest. Bursa asub täpselt küünarnuki luu ja naha vahel.
Sellel on pehmendav ja hõõrdumist vähendav funktsioon, mis on kasulik, kuid mitte oluline. Seega, kui see teeb põletikust ja valust mõjutatud inimesele rohkem kahju kui kasu, saab selle eemaldada. Bakteriaalse komponendiga bursa ägeda põletiku korral on soovitatav kõigepealt punktsioon bursa väikese operatsiooni käigus, et tühjendada nakkuslik vedelik ja vähendada survet koos kaasneva valuga bursas.
Sellele veidi väiksemale protseduurile järgneb tavaliselt avatud operatsioon, mille käigus bursa eemaldatakse täielikult. Lisateavet leiad meie teema alt: Küünarliigese bursa operatsioon Isegi kui bursa on õnnetusjuhtumi tõttu avanenud, tuleks teha operatsioon koos vastava koe eemaldamisega, nagu ka küünarnuki kroonilise bursiidi korral. Operatsioonist põhjustatud infektsioonide vältimiseks võib operatsiooni ajal ettevaatusabinõuna rakendada lokaalset antibiootikumiravi nn antibiootikumide ahela kujul.
Lisaks on steriilne töö bursiidi operatsiooni ajal nagu alati väga oluline, et vältida operatsioonijärgseid probleeme. Lähenemine operatsioonile on sirge sisselõige otse küünarnuki kohal, mis on vajadusel umbes 6 cm pikkune ja tehakse kõverdatud käe asendis. Seejärel valmistatakse bursa vabalt ette, eraldatakse ümbritsevast koest ja eemaldatakse.
Seejärel uurib kirurg seda uuesti, et tuvastada kõrvalekaldeid. Seejärel haav suletakse ja a krohv lahast kasutatakse liigese immobiliseerimiseks ja kaitsmiseks ning probleemivaba paranemise soodustamiseks. Pärast operatsiooni peab patsient jätkama käe kaitsmist.
Seda bursiidi operatsiooni saab teha ambulatoorselt. Kuna protseduur on suhteliselt väike ja tüsistusteta, saab seda teha põimiku tuimestuse all. See tähendab, et käe valuaisting on spetsiaalselt operatsiooni ajaks välja lülitatud ja patsient jääb ärkvele.
Sellegipoolest on operatsiooni protseduur kohandatud spetsiaalselt patsiendi vajadustele ja bursiidi raskusastmele. Valuteraapia ravimina võib vajadusel hiljem manustada. Lisaks nakatumisohule on ka võimalus vigastada ulnar närv (nervus ulnaris), mis asub anatoomiliselt bursa lähedal.
Küünarliigese lihtsa ehk mittebakteriaalse bursiidi raviks aitab vastava liigese teipimine. Kuna spetsiaalne kleeplint tõstab aluskudet, vallandub spetsiaalne stiimul ja mõnikord ka masseeriv efekt. See aktiveerib koe ümber bursa ja bursa enda ning soodustab keha enda iseparanemist selles kohas. Seda põhjustab muuhulgas suurenenud vere- ja lümf voolu ja seega kiirenenud ainevahetust, mis kokkuvõttes peaks põletikku vähendama.
Lint kantakse kõverdatud käega otse küünarnukile ja seejärel fikseeritakse teatud pingega venitatud asendis. Oluline on, et liigese liikumisvabadus ei oleks piiratud, sest liikumine on osa teraapiakontseptsioonist. Teipimise eeliseks on see, et seda on lihtne peale kanda ja korrigeerida, kui teip ei istu õigesti. Lisaks muudab selle lame disain selle kandmise väga mugavaks, seda saab kanda ka ilma libisemiseta ujumine ja duši all käimine ning samal ajal stimuleerib see tõhusalt bursa kotti. Pärast teipimist võib teibi paigale jätta umbes seitsmeks päevaks, pärast mida tuleks seda uuendada, et mõju säiliks seni, kuni sümptomeid enam ei ilmne.