Euroopa toiduohutusamet (EFSA) hindas viimati vitamiinid ja mineraalid ohutuse tagamiseks 2006. aastal ja määras igale mikroelemendile nn vastuvõetava ülemise sissevõtu taseme (UL), tingimusel et oli piisavalt andmeid. See UL kajastab mikroelementide maksimaalset ohutut taset, mida see ei põhjusta kahjustavat toimet kui neid võetakse kogu elu jooksul kõigist allikatest.
| Maksimaalne ohutu ööpäevane tarbimine kaltsium on 2,500 mg. Maksimaalne ohutu ööpäevane tarbimine kaltsium on 3 korda suurem kui EL soovitatav päevane tarbitav kogus (toitainete võrdlusväärtus, NRV). |
See väärtus kehtib nii täiskasvanute kui ka rasedate ja imetavate naiste kohta. Ohutu päevase tarbimise piirmäär kaltsium 2,500 mg, kinnitas EFSA 2012. aastal. NVS II (National Nutrition Survey II, 2008) andmed kõigist allikatest pärineva kaltsiumi päevase tarbimise kohta dieet ja dieediga toidulisandid) näitavad, et sellise koguse tahtmatu ületamine on üldse mõeldav ainult koos erakordselt suure toiduga tarbimise ja täiendava kõrge kaltsiumi tarbimisega toidu kaudu toidulisanditest. Pidades silmas kaltsiumi suurt tähtsust luu jaoks tervis, aga alamvaru kaalub palju rohkem kui suur tarbimine. Suur kaltsiumi tarbimine nii tavapäraselt toidu kaudu kui ka toiduga toidulisandid, parandatakse vähendatud abil absorptsioon soolestikus ja suurenenud eritumisega uriiniga ja tavaliselt mitte viima keha ülekoormusele. Ainult eriolukordades, näiteks luude resorptsiooni suurenemine patoloogiliselt (nt luuvähk or hüpertüreoidism/ hüpertüreoidism), geneetiliste põhjuste tõttu või liigne D-vitamiini tarbimine võib liiga palju kaltsiumi tarbida viima hüperkaltseemiale (kaltsiumi kontsentratsiooni suurenemine veri). NOAEL (täheldatud kahjuliku mõju tase) - kõrgeim annus aine, millel pole tuvastatavat ega mõõdetavat ainet kahjustavat toimet isegi jätkuva tarbimise korral - on EFSA määranud 2,500 mg ja see vastab maksimaalsele ohutule päevasele tarbimisele. Kahjulikud mõjud liigse kaltsiumi tarbimise hulka kuulub neerukivitõve suurenenud risk (neer kivid) sobivalt eelnevalt koormatud inimestel (hüperkaltseuriaga neerukividega patsiendid) ja absorptsioon of tsink ja raud. Neerukivitõve suurenenud riski kohta (neer kivid), tuleb märkida, et kaltsiumi pole annus mis soodustab neerukivide moodustumist, saab olemasolevate andmete põhjal tuletada kas tervetel või eellaaditud inimestel. Tegelikult näitavad kaks suurt prospektiivset (prospektiivset) uuringut, et kaltsiumi tarbimine, mis on veidi suurem kui DGE tarbimise soovitused, vähendab selle riski neer kivide moodustumine. Ainult liigne kaltsiumi tarbimine pole selle põhjuseks neerukivid. Muud tegurid, näiteks soola tarbimine, mängivad nende moodustamisel otsustavat rolli. 2012. aastal kinnitas EFSA uuringute praegusele seisule tuginedes, et tavalisest toidust saadud kaltsiumi tarbimine ja toidulisandid kuni 3,000 mg päevas ei aita kaasa selle tekkele neerukivid tervetel täiskasvanutel. Puudulikkuse riski osas absorptsioon of tsink ja raud kõrge kaltsiumi tarbimise tõttu tuleb märkida, et kaltsiumi ja vastava mikroelemendi samaaegne tarbimine viib eelkõige soole kaudu imendumise vähenemiseni. Seega imendub raud toidust võib häirida kaltsiumi ja raua samaaegne tarbimine. Pikaajalised uuringud kaltsiumilisanditega ei näidanud negatiivset mõju pikaajalisele rauavarustusele kehas. Samamoodi kaltsiumi ja tsink võib vähendada tsingi imendumist soolestikus. Siiski on ka uuringuid, mis pole leidnud mõju tsingi imendumisele samaaegse kaltsiumi tarbimisega. Lisaks sissevõtmise ajale näib mõju määravaks ka kogus. Arutatud südame-veresoonkonna haiguste risk suurenenud kaltsifikatsiooni (kõvenemise) tõttu veri laevad hinnati ka. EFSA järeldab, et tavapärase tarbimise korral võib tarbida pidevalt kuni 3,000 mg kaltsiumi päevas dieet ja toidulisandeid ei seostata südame-veresoonkonna haiguste suurema riskiga.
