Põhjused | Munasarja tsüst

Põhjustab

Põhjus munasarja tsüstid võimaldab jagada kahte suurde rühma. Eristatakse nn funktsionaalseid tsüste ja retentsioonitsüste, kusjuures enamik tsüstilisi muutusi tsüstides munasarjad on nn funktsionaalsed tsüstid. Peamine põhjus munasarja tsüstid on funktsionaalsed munasarjatsüstid.

Need tsüstid võivad tekkida tavaliste tsükliliste muutuste tagajärjel munasarjad, mis on seletatav tsükli erinevate hormoonitasemetega. Seetõttu esinevad need peamiselt suguküpsel naisel, kogunedes vahetult pärast puberteeti ja kliimakteris (menopausi). Hormonaalsete kontrollitsüklite kõrvalekalded organismis või hormoonravi võivad põhjustada ka munasarjad.

Selles alarühmas saab taas eristada erinevat tüüpi funktsionaalseid tsüste: follikulaarsed tsüstid (vesiikulite tsüstid), polütsüstilised munasarjad, kollaskeha tsüstid, tekaluteiintsüstid, endometrioos tsüstid (endometrioomid) ja parovariantsüstid.

  • Follikulaarsed tsüstid: Folliikulised tsüstid (vesiikulite tsüstid) esinevad peamiselt üksikute menstruatsioonide ajal, enne seda noortel naistel ovulatsioon (enne ovulatsiooni). See on Graafi folliikul, mis pole hüpanud ja mille sees on munarakk.

    Graafi folliikul võib ise kasvada umbes 2 cm suuruseks. Funktsionaalsesse tsüsti üleminek on sujuv ja nende suurus võib ulatuda kuni 10 cm ja sisse rasedus isegi kuni 25 cm. Läbi follikulaarse tsüsti sisaldavate granuloosrakkude võib tsüst olla hormonaalselt aktiivne ja toota östrogeenid.

  • Polütsüstilised munasarjad: kui munasarjad sisaldavad suurt hulka tsüste, võib neid tsüste pidada follikulaarsete tsüstide erivormiks.

    Polütsüstilised munasarjad esinevad nn PCO sündroomi (polütsüstiliste munasarjade sündroom) korral koos teiste kliiniliste sümptomitega. Polütsüstilised munasarjad on põhjustatud folliikulitest (folliikulitest), mis arenevad munasarjade pinna all, kuid ei avane lahti. Iga järgneva tsükliga suureneb folliikulite arv, mistõttu suureneb ka munasarja suurus.

  • Kollaskeha tsüstid: Kollaskeha tsüstid, mille suurus on keskmiselt 5.5 cm, tekivad pärast seda ovulatsioon (postovulatoorsed), st tsükli teises pooles. Kollaskeha moodustub lõhenenud Graafi folliikuli jäänustest.

    Kui tekib verejooks kollakehasse, nimetatakse seda kollaskeha tsüstiks, mis on veel üks funktsionaalsete tsüstide alarühm. Kollaskeha tsüstid esinevad sagedamini rasedatel ja naistel, kes on läbimas ovulatsioon- esilekutsuv teraapia.

  • Tekaluteiintsüstid: funktsionaalsed tsüstid on ka tekaluteiintsüstid, mille suurus võib kasvada kuni 30 cm. Need on tavaliselt tingitud suurenenud või pikaajalisest beeta-HCG (inimese kooriongonadotropiin), hormoon, mida toodab platsenta aasta esimesel kolmel kuul rasedus.

    Lisaks mitmekordsele rasedusele võib munasarjade stimulatsioon viljakusravi ajal põhjustada ka tekaluteiintsüsti. Mool põis või hiljem tekkida võiv koorionepitelioom võib põhjustada ka tekaluteiintsüsti.

  • Endometrioosi tsüstid (endometrioomid): Endometrioosi tsüstid tekivad endometrioosi käigus. Kliiniline pilt endometrioos iseloomustab emakas limaskest mis toimub väljaspool emakaõõnde.

    Kuna munasarja tsüstilised õõnsused sisaldavad vanu, paksenenud veri, neid nimetatakse ka tõrva- või šokolaaditsüstideks. Endometrioosi tsüstid eemaldatakse operatsiooniga. On oluline, et mitte ainult vedelik ei tühjendataks, vaid kogu tsüst eemaldataks, kuna jäänused võivad endometrioosi tsüsti korduda.

  • Parovariaalsed tsüstid: Parovariaalsed tsüstid arenevad munasarjade loote naaberkudedest.

    Seetõttu asuvad nad munasarjade kõrval, nagu nimigi ütleb. Parovariaalsed tsüstid võivad olla erineva suurusega ja neid saab jälitada. Kui vars on pikk, võivad need põhjustada munasarja ja munajuha keerdumist.

Lisaks kõikidele erinevat tüüpi funktsionaalsetele tsüstidele on olemas ka nn retentsioontsüstid, mis on siiski vähem levinud kui funktsionaalsed tsüstid.

Retentsioontsüstid on põhjustatud näärmete sekretsiooni puudumisest. Sekretsiooni puudumine põhjustab näärmete sekretsiooni kuhjumist (kinnipidamine) ja kahjustatud nääre suurenemist, nii et see ilmub kõigepealt. Enamasti healoomulised dermoidtsüstid loetakse retentsioontsüstideks.

Dermoidtsüst on sugurakkude kasvaja, millel võib olla erinev koetüüp, näiteks juuksed, hambad, kõhr ja luukoe. See mõjutab peamiselt tüdrukuid, kes pole veel puberteeti jõudnud, ja noori naisi. Dermoidsed tsüstid eemaldatakse kirurgiliselt.

Tavaliselt on see võimalik a ajal laparoskoopia. Esimesed andmed võimaliku olemasolu kohta munasarja tsüst võib leida juba arsti süstemaatilise ülekuulamise teel (anamnees). Lisaks võib tupe palpimise ajal palpeerida ka suuri tsüste.

Lõpuks munasarja tsüstid saab nähtavaks teha ultraheli. Seetõttu on ultraheli eksam on äärmiselt otsustav eksam. Uuring viiakse läbi tupe kaudu ja selle saab lõpetada hiljemalt ultraheli uurimine kõhust.

Munasarja pahaloomuliste masside välistamiseks (munasarjavähk), võib kasutada muid uurimismeetodeid. See on oluline üle 40-aastastele patsientidele ja eriti kliimakteriaalse (menopausi). Muud uurimismeetodid hõlmavad kasvaja markerite määramist veri (CA-125), kusjuures kasvaja marker ei tulene tingimata pahaloomulisest haigusest, Doppleri uuringust ja magnetresonantstomograafiast (MRI).

Kui nende uuringute tulemused pole veel lõplikud, võib abi olla ainult koe uurimisest. Kude saab laparoskoopia või harvadel juhtudel kõhuoperatsioon koos kõhu sisselõikega (laparotoomia). Munasarja tsüsti (rohelist) saab usaldusväärselt tuvastada kõhu (MRI vaagna) MRI uuringul. Nimmepiirkonna selgroo osi saab tuvastada sinisega.